Tehnoloogiamaailma üks värskeid trende on varustada digiabilisega kõiki võimalikke (kodu)seadmeid nutiseadmetest ja arvutitest kuni külmkapi ja kõlarini.

Teatud mõttes on see mugav, sest digiabiline laseb seadet juhtida häälkäsklustega (eemalt ja kätt külge panemata).

Teisalt kahjustab seesama võimalus ka meie privaatsust ja küberturvalisust. Seadmed ju kuulavad meid mikrofonide abil pidevalt pealt, et ümbruskonnast võimalikke digiabilise käivitamise fraase ja häälkäsklusi tuvastada.

Privaatsuse puhul on asi selge, aga kuidas küberturvalisus asja puutub? Selgub, et muusikapalade sisse saab pahatahtlikke käsklusi peita, mida inimene ei märka, aga tarkvara märkab.

Ja kuigi päris iga digiabilisega varustatud aparaat käsu peale muusikapalasid ei esita (näiteks tolmuimeja), siis paljud ikkagi esitavad.

USA Princetoni ülikooli ja Hiina Zhejiangi ülikooli esindajatest moodustatud töögrupid esitlesid hiljuti lahendusi, kuidas digimuusika sisse saab häälkäsklusi peita. Esimene kannab nime CommanderSong, teine DolphinAttack.

Pahatahtlikud käsud võivad digiabilise panna näiteks telefonikõnesid ja digifotosid tegema panna, mis on juba iseenesest päris halb, sest rikub privaatsust ja

Hetkel pole teada, et keegi oleks digiabiliste jaoks pahatahtlikke käske valmis meisterdanud ja veebis avaldanud. Aga sellisel lähenemisel võiks häkkerite seas menu olla.

Paljud erinevad juhtumid on aastate jooksul näidanud, kuidas häkkerid saavad nutiseadmesse siseneda ja selle üle kontrolli võtta selle paljude eri komponentide kaudu kuni väljavahetatud ekraanini välja. Tarkvaralised võimalused veel peale selle. Digiabilise ärakasutamine on aga midagi uut ja üllatavat.