Senised kogemused näitavad, et kui rahvas ikka tahab midagi veebist ilma loata ja maksmiseta alla laadida, siis see ka juhtub.

Lisaks on ridamisi uuringud jõudnud järeldusele, et sõda piraatlusega maksab enam kui see tootjatelt reaalselt teenistust rööviks.

Eelnev kehtib mõistagi demokraatliku maailma kohta, kus piraatlusega on võideldud siiski suhteliselt viisakate vahenditega. Kus võimulolijad aga nii leebed pole...

Venemaal on veebipiraatidele oodata raskeid aegu. 2016. aastal kaob seal lõplikult ligipääs 15-le enim kasutatud torrentisaidile. (BitTorrent on levinumaid sideprotokolle, mille abil piraatlus elus püsib.)

Eri internetipakkujad sulgevad pidevalt saitidele ligipääse, seda juhtub eri riikides palju ja see on levinud võte veebipiraatlusega võitlemiseks. Küll aga üllatab paljusid Venemaa innukus härjal n-ö sarvist haarata.

Keelatud saitidele pääseb ligi ka tarkvaraliste abivahenditega (proksid, virtuaalprivaatvõrgud jm). Vene meedia ja interneti nn riiklik valvekoer Roskomnadzor väidab aga, et statistika põhjal 95% inimestest selliseid asju ei kasuta.

Eks saame siis näha, kas piraatlus tõesti pärast vastalanud aastat meie idanaabrite seas drastiliselt langeb.