Vaba interneti lõpp: mida see kaasa tuua võib?
See tähendab seda, et USA teleoperaatorid ja internetiteenuse-pakkujad võivad seada interneti kasutamisele teatud piiranguid, kirjutab ajaveeb The Technorat.
Selles postituses räägin ma täpsemalt, mis on netineutraliteet, mida selle kadumine kaasa toob ning toon välja argumendid netineutraliteedi poolt ja vastu.
Mis on netineutraliteet?
Netineutraliteet on põhimõte, et internet peaks olema vaba ja avatud platvorm; igaüks, kellel on legaalne juurdepääs internetile, võib seal teha, mida iganes ta tahab (välja arvatud juhul, kui see on seadustega vastuolus) ning pääseda ligi ükskõik millisele veebilehele.
Internetipakkujad peaksid kohtlema kogu internetti võrdselt, s.t pakkuma võrdse kvaliteediga juurdepääsu kogu internetile.
Milles seisneb probleem?
Internetipakkujad ei ole eriti rahul praeguse olukorraga, kus nad peavad leppima ainult selle tuluga, mis tuleneb internetiühenduse pakkumisest.
Need kompaniid tahavavad määrata erinevatele veebilehtedele ja portaalidele n-ö sisenemismaksu.
See tähendab, et näiteks hariliku igakuise internetiühenduse maksu eest on kasutajal võimalik vabalt külastada teatud veebilehti ja kasutada piiratud hulka teenuseid (näiteks sotsiaalvõrgustikud, e-post, uudisteportaalid, e-pangad jm).
Kuid ligipääsu eest teistele portaalidele peab kasutaja lisaks maksma (sama süsteem, mis on praegu telekanalitega).
Internetiteenuse-pakkujad võivad piirata kasutaja tegutsemis- ja liikumisvabadust sellega, et blokeerivad teatud veebilehed või siis muudavad internetiühenduse niivõrd aeglaseks, et ühe või teise veebilehe sisu ei saa täies mahus nautida.
Samamoodi võivad telkod määrata makse veebiteenustele ja -portaalidele. Sellisel viisil piiravad teenuspakkujad intenetivabadust.
Pärast mitmeid aastaid kestnud vaidlusi ja kohtuprotsesse telkode ja internetivabaduse pooldajate vahel, nägi netineutraliteeti käsitlev seadus lõpuks 2010. aastal ilmavalgust.
Selle kohaselt on ülemaailmne veeb neutraalne ja selle osi ei tohi teenuspakkujad kuidagi piirata. Olukord muutus selle aasta jaanuari keskpaiku, kui USA apellatsioonikohus tegi otsuse netineutraliteedi seaduse tühistamiseks.
Mida võib kaasa tuua netineutraliteedi kadumine?
Internetipakkujatele antakse voli otsustada, millise ettevõtte ja mis sisuga veebilehed hakkavad kasutajate veebisirvijas avanema kiiresti, millised aeglaselt ja millised ei avane üldse.
* Internetipakkujad võivad määrata makse veebilehtede haldajatele ja omanikele selle eest, kui kiiresti hakkatakse nende veebilehti laadima. "Kui tahad, et sinu veebileht avaneks veebilehitsejas kiiremini kui konkurendi oma või et see üldse avaneks, siis pead meile maksma!"
* Netineutraliteedi kadumine seab ohtu idufirmad, väikeettevõtted ja pisemad veebilehed.
Kui suured ettevõtted nagu Google, Apple ja Yahoo on võimelised maksma selle eest, et nende veebilehed jõuaksid kasutajateni normaalse kiirusega, siis pisemad tegijad ei pruugi seda endale lubada, ning seetõttu võib internet palju tühjemaks ja igavamaks kohaks muutuda.
* Kui internetiühenduste hinnad hakkavad tõusma, saavad kõige rohkem kannatada vähemkindlustatud inimesed.
Raamatukogudes ning muudes avalikes internetipunktides ei pruugi inimesed enam saada vabalt internetti kasutada.
* Teenuspakkujad võivad seada kasutajatele piiranguid netikasutamisele. Nagu mainisin, siis "tavapaketi" hinnaga saab kasutaja külastada inimese põhinõuetele vastavaid veebilehti, kuid lisaveebilehtede külastamise eest peab juurde maksma.
* Internetipakkujad võivad saboteerida mõne ettevõte tellimusel konkurendi kodulehte või teenust. Näiteks võib kasutaja veebisirvijas portaal X hakkata kiiremini avanema kui konkurent portaal Y ning viimane võib paarisekundilise viivituse tõttu hakata külastajaid kaotama.
* Netineutraliteedi kadumine seab ohtu mõningad olulised veebiteenused ja -funktsioonid.
Suurtele telkodele tekitavad meelehärmi interneti vahendusel toimivad soodsa hinnaga, kvaliteetsed videoedastusteenused (HULU, Netflix, YouTube) ja VoIP ehk internetikõne-süsteemid (Viber, Skype).
Telkode jaoks on sellised kolmandate osapoolte pakutavad teenused majanduslikult kahjulikud ning nad tahavad vähendada nende tähtsust või siis kasutajate hulka.
Seepärast võivad sellised teenused täielikult kaduda või siis muutuvad nad tundmatuseni, mis ei ole alati hea asi.
Argumendid netineutraliteedi poolt
Argument netineutraliteedi säilimiseks on näiteks see, et internet jääb selliseks nagu ta oli: vaba ja neutraalne, kus kõigil on võrdselt võimalusi, vabadust ning ka kohustusi.
Netineutraliteet ei võimalda teenuspakkujatel internetiühendust oma äranägemise järgi muuta, väänata ega käänata.
Vaba internet aitab kaasa tehnoloogia arengule ning innovatsioonile, mis teeb inimeste igapäevaelu lihtsamaks ja mitmekesisemaks.
Argumendid netineutraliteedi vastu
Netineutraliteedi vastuargumendid on, et veebiportaalid ja -teenused teenivad miljardeid dollareid ning teenuse pakkujad on justkui musta töö tegijad, kes teevad selle märkamatu ja räpase töö ära. Teenuspakkujad tahavad ka saada osa sellest suurest pirukast.
Netineutraliteedi kadumine toob kaasa konkurentsi teenusepakkujate vahel ning konkurentsi survel võib teenuste kvaliteet hakkata paranema.
Teenusepakkujad võivad hakata tagama igale kasutajale võrdväärse kvaliteediga internetiühendust.
Netineutraliteedi reeglite järgi ei tohiks ISPd nimelt piirata andmevahetust, kuid mõned inimesed kurnavad suuremahuliste failide üles- ja allalaadimisega võrku ning teised ei saa seepärast oma ühendusi normaalselt kasutada.
Teenusepakkujad võivad nüüd takistada või piirata interneti vahendusel saadetavate andmete mahtu, nii et kõik kasutajad saaksid korraliku kiirusega internetiühenduse.
Vandenõuteoreetikud väidavad, et nüüdsest ei saaks riigiasutused enam kontrollida seda, mis ja kuidas ilmub internetis ning selle otsustavad juba telkode juhid. Telkod aga tahavad, et klient oleks rahul ning lubab kasutajal teha internetis praktiliselt kõike, mida hing ihkab.
Teenuspakkujad saavad efektiivsemalt piirata või takistada ebaseaduslikku tegevust internetis: blokeerida või muuta ebaseadusliku tegevuse netiühenduse kiiruse piiramiseks väga aeglaseks.
Telkod saavad pakkuda paremat ja kiiremat internetiühendust oluliste teenuste jaoks, kus andmevahetuse kiirusest ja kvaliteedist sõltub väga palju, näiteks haiglatevaheliste andmevahetuse jaoks.
Kasutaja võib saada rohkem valikuvabadust internetipaketi valikul. Kui kasutaja on vähenõudlik, siis võib ta valida piiratuma paketi, mis läheb vähem maksma kui täisväärtuslik pakett.
Kui kasutaja on aga veedab internetis suurema osa oma ajast, vaatab näiteks filme või laadib tihtipeale midagi üles, siis ühenduspakett läheb rohkem maksma.
Minu arvamus
Mina kui tarbija olen valmis maksma internetiühenduse eest lisatasu, kui see tagab mulle kvaliteetse ja kiire ühenduse mulle meelepäraste teenustega.
Meil Eestis võib see süsteem internetikiiruste piiramisega isegi mõningal määral toimida. KUID mujal maailmas ei ole kõik teenusepakkujad niivõrd mõistlikud ning tavatarbijaga tihtipeale ei arvesta.
Teenusepakkujad võivad hakata määrama hiigelsuuri summasid vastuvõetava kvaliteediga teenuste pakkumise eest ning iga inimene või ettevõte ei saa ehk endale sellist suurt väljaminekut lubada.
Sellises olukorras saab kannatada tavakasutaja, kelle üht põhiõigust on rikutud (vaba ligipääs internetile) ja/või väiketootja, kes tahtis tuua lavale mõnd erakordset toodet, kuid see ei näe ilmavalgust, kuna teenusepakkujate maksud on liiga kõrged. Ning see on minu arvates ebaaus.
Internet on loodud selleks, et andmevahetus oleks vaba ning tasuta. Veebi neutraalsuse kadumine võib internetivabaduse alustalad väga tugevalt kõikuma panna ning mõne aja pärast ei pruugi internet olla sama mis varem.
