"See ei tähenda tingimata seda, et me üksteisest üha kaugeneme," ütles uurimuse autor Michael Kearney ülikooli kodulehe vahendusel. "Kui sa ei võta arvesse kõiki neid poliitilise skaala keskel olevaid inimesi, keda poliitika võib-olla nii palju ei huvita, võibki tunduda, et lõhestumine on suur. Tegelikult võib suure osa sellest muljest panna sotsiaalmeedia süüks," selgitab Kearney.

Kearney leidis oma töös, et sotsiaalmeedia ei paku inimestele rohkem erinevaid vaatepunkte, ega ka võimenda killustumist, vaid hoopis võimendab ja peegeldab meediakeskkondades valitsevaid trende. Seejuures moodustavad tugevate poliitiliste veendumustega inimesed küll omavahelisi võrgustikke, kuid mõõdukad jäävad sellistest võrgustikest enamasti kõrvale.

Nimelt uuris mees oma loodud tarkvara abil, keda inimesed 2016. aastal USA presidendivalimiste perioodil Twitteris jälgima hakkasid. Selgus, et valimisperioodi lõpule ligemale jõudes hakkasid vabariiklased platvormil üha enam vabariiklasi jälgima, demokraadid aga demokraate. Mõõdukate puhul ei täheldanud Kearney aga mingit muutust.

"Twitterit ja sotsiaalmeediat kasutades on oluline kogu saadav informatsioon mitu korda üle kontrollida. Twitter võimaldab meil ligipääsu uutele tutvustele ja informatsioonile, kuid kasutajad ei peaks arvama, et see informatsioon on representatiivne või kujutab kuidagi avalikkuses valitsevate trendide peegeldust," manitses Missouri Ülikooli teadlane.