Ajalehes Guardian end omal soovil avalikustanud Edward Snowden ütles, et tema ainsaks motiiviks oli "informeerida avalikkust sellest, mida tehakse nende nimel ja mida tehakse nende vastu".

"Valitsustele tuleb saata sõnum, et inimesi ei saa hirmutada," ütles Snowden, lisades, et tal "ei ole kavatsust varjata, kes on, kuna ta pole midagi valesti teinud".

Guardian'i andmetel pages info lekitaja 20. mail Hongkongi, jättes Hawaiile maha 200 000dollari suuruse palga, tüdruksõbra ja perekonna.

"Olen valmis kõik ohvriks tooma, sest ma ei suuda lubada USA valitsusel hävitada inimeste privaatsuse, internetivabaduse ja põhivabadused kogu maailmas taolise massiivse jälgimismasinaga, mida nad salaja ehitavad," põhjendas Snowden.


ÜLEVAATLIKULT:

TOHUTU LUURESKANDAAL: USA luurajatel on otseligipääs meie andmetele?

Guardian avaldas USA kõige salajasema luureagentuuri NSA (National Security Agency) sisekoolituse slaidi, mille järgi saavad luurajad programmiga PRISM otseligipääsu USA suurimate tehnoloogiafirmade serveritele. (Vaata slaide Washington Posti lehelt.)

PRISM abiga saab NSA näha kasutajate emaile, kiirsõnumeid, videoid, pilte, faile jms. Programmiga on liitunud slaidi andmetel üheksa ettevõtet (liitumiskuupäevadega):

  • Microsoft (11. septemer 2007)
  • Yahoo (12. märts 2008)
  • Google (14. jaanuar 2009)
  • Facebook (3. juuni 2009)
  • PalTalk (7. detsember 2009)
  • YouTube (24. september 2010)
  • Skype (6. veebruar 2011)
  • AOL (31. märts 2011)
  • Apple (oktoober 2012)

Andmeid nõutakse tehnoloogiahiidudelt ülisalajase FISA luurekohtu nõudmisega, millega kaasneb totaalne vaikimiskäsk. Seadus sunnib ettevõtteid andmeid luurajatele edastama üksiku isiku kohta, aga automaatse ja kõigi kasutajate andmetele ligipääsu andmine on vabatahtlik. Üheksa suurt on sellega aga kaasa läinud.

Tegu on esimese dokumentaalse tõestusega selle kohta, et USA luurel on ligipääs maailma populaarseimate veebisaitide kasutajaandmetele.

Andmekaitsefirma F-Secure ekspert: privaatsus on surnud, teid jälgib võõrriigi Suur Vend

Soome andmekaitsefirma F-Secure uuringute juht Mikko Hyppönen peab uudiseid USA võimude laiaulatusliku nuhkimise kohta tõsisteks. „Privaatsus on surnud,“ kommenteeris Hyppönen.

Hyppöneni sõnul on internetikasutajad nüüd juba eos kahtluse all. Google'i kasutajate otsinguajaloost leidub kindlasti alati otsingusõnu, mis võivad seostada kasutaja näiteks terrorismiga, nentis Hyppönen Helsingin Sanomate vahendusel.

„Inimesed peaksid oma käitumisega internetis tõestama, et ei ole kahtlust äratavad,“ ütles Hyppönen.

Eksperdi sõnul on nuhkimist kahtlustatud ka varem. Paar aastat tagasi tuli ilmsiks informatsioon, et NSA ehitab Utah'sse maailma suurimat serverikeskust.

„Sellest võis järeldada, et NSA andmekogumine on laiaulatuslik,“ ütles Hyppönen.

Endine ametnik: NSA ja FBI nõuavad internetifirmadelt materjali

USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endine ametnik ütles Fox Newsile, et föderaalne juurdlusbüroo (FBI) ja riiklik julgeolekuagentuur (NSA) on USA internetifirmadelt välja nõudnud audio-, video- ja fotomaterjali.

Ametniku sõnul algas programm 2007. aastal ja on nüüd teises faasis. Firmadelt saadud metaandmeid kasutatakse kahtlaste isikute identifitseerimiseks ja teiseselt otsitakse läbi ka sisu. Seda materjali hoitakse ametniku sõnul ilmselt NSA Utah' osariigis asuvas andmekeskuses.

USA luureboss: programmi paljastamine on laiduväärne

USA rahvuslik luuredirektor James Clapper nimetas neljapäeval salajase internetifirmadest kommunikatsiooniandmete kogumise programmi paljastamist laiduväärseks ning ütles, et teabe lekitamine telefonikõnede andmete kogumise kohta võib kahjustada USA tegevust luureandmete kogumisel.

Clapper ütles, et Briti ajalehe Guardian kolmapäevane paljastus ülisalajase kohtuorderi olemasolu kohta, et see ähvardab potentsiaalselt tekitada pikaajalist ja pöördumatut kahju USA võimele identifitseerida ja regeerida paljudele ohtudele, millega riik silmitsi seisab.

„Artikkel jätab tähelepanuta võtmetähtsusega informatsiooni selle kohta, kuidas salajast luureandmete kogumise programmi kasutatakse terrorirünnakute ärahoidmiseks ja arvukate turvameetmete jaoks, mis kaitsevad privaatsust ja kodanikuvabadusi,“ ütles Clapper.

Barack Obama: keegi ei kuula teie telefonikõnesid pealt

Ühendriikide president Barack Obama aga kaitses reedel USA luureteenistuste äsja avalikuks tulnud jälgimis- ja infokogumisprogramme, kinnitades, et need on seaduslikud ja mingisuguseid kuritarvitamisi ei esine.

"Keegi ei kuula teie telefonikõnesid pealt. Nendes programmides pole selles üldse küsimus. See ei ole suunatud USA kodanike ega Ühendriikides elavate inimeste vastu," rõhutas Obama.

Presidendi sõnul on valitsuse nõndanimetatud PRISM-programm suunatud vaid terroristide vastu.

"Ei saa olla 100% turvalisust ja 100% privaatsust. Tuleb valikuid teha," nentis Obama siiski.

Jälgimis- ja infokogumisprogrammi koondnimi: PRISM

Salajase programmi koodnimi on ajalehe Washington Post teatel PRISM ja sellest pole avalikult varem räägitud. Programmist teadlikud olnud kongressi liikmed on väidetavalt andnud vaikimisvande.

Programmis osalevad teadlikult Microsoft, Yahoo, Google, Facebook, PalTalk, AOL, Skype, YouTube ja Apple, väitis Washington Post.

Mitmed internetifirmad tegid neljapäeval avalduse, milles teatasid, et allusid korraldustele ainult siis, kui olid seaduse järgi selleks kohustatud. Facebooki juht Mark Zuckerberg aga lükkas kõik süüdistused reedel tagasi.

* Forte hoiab jälgimis- ja infokogumisskandaalil silma peal: http://forte.delfi.ee/ või https://www.facebook.com/delfiforte!