Atlantic Councili eksperdi Jason Healey hinnangul on rünnakutest võimalik hoiduda, vahendab Kiip.ee.

Healey väitel hakkas Kreml küberrünnakutele aktiivsemalt keskenduma juba 1999. aastal, mil tahtlikult ei tehtud häkkerigrupeeringute rünnakutest NATO vastu välja. Rünnakute tõttu oli häiritud NATO serverite töö.

Hilisemalt on suuremat sorti küberrünnakud leidnud aset Balti riikides ning Gruusias.

Teadupärast hakkas Eesti pärast 2007. aasta rünnakuid veebiruumi ning valitsusasutuste vastu tõsisemalt tegelema küberjulgeolekuga. Selle tõestuseks asub Tallinnas NATO küberkaitsekeskus CCD COE.

Kõigile varasematele rünnakutele tuginedes leiab Healey, et enamikust neist annab hoiduda. Eksperdi kohaselt on enne rünnakute toimumist alati erinevates foorumites ning jututubades märgatud elavamaid vestlusi küberrünnakute teemadel.

Lisaks sellele leiab Healey, et küberrünnakud mõjutavad igapäevaelu juba sedavõrd, et lääneriigid peaksid oma sõnavõttudes samastama need füüsiliste rünnakutega.

Healey väitel tuleb Kremlile anda üheselt mõista, et küberrünnaku puhul reageeritakse sellele samaväärselt füüsilise rünnakuga.

Ekspert Healey leiab, et Ukrainal ning liitlastel on hetkel mõistlik mõelda välja konkreetne plaan küberrünnakute osas.

Isiklikult arvab ta, et Ukrainal on mõistlik kasutada Eesti ja Rootsi ekspertide abi.