Ülevaade: mobiililevi ja mobiilse interneti kvaliteedi suurimad mõjutajad
Ringi liikudes me ei mõtle sellele, kus asub lähim mobiilimast ja mis saatjad seal küljes on. Pigem oleme harjunud, et mobiililevi on nagu õhk – igas olukorras olemas ja alati meie ümber.
Selleks, et me ikka levis oleksime ja püsiksime, teevad spetsialistid palju tõsist tööd. Selles postituses selgitan, mis enim mobiililevi ja mobiilse interneti kvaliteeti mõjutab, kirjutab Digitark.ee.
Millest sõltub mobiiltelefoni levi?
Mobiililevi ja mobiilne internet on raadioside-lahendused. Eduka toimimise aluseks on kahepoolne suhtlus mobiilimasti ja mobiiltelefoni/nutiseadme vahel.
Rõhk on sõnal kahepoolne, sest erinevate seadmetega on kasutajate poolt tunnetatav ühenduse kvaliteet ja leviala ulatus erinevad.
Masti otsas võivad olla mitmed saatjad erinevate kasutatavate sagedustega. Näiteks EMT puhul kasutatakse 4G ühenduse jaoks kolme erinevat sagedust: 2600, 1800 ja 800 MHz.
Esimesed kaks neist võimaldavad suuremat kiirust ja suuremat kasutajate arvu, leviulatus on aga väiksem kui sagedusel 800 MHz. Viimase pluss on just hea leviulatus ja hea takistuste läbivuse võime.
Seepärast kasutatakse madalama sagedusega tugijaamu enamasti maapiirkondades ja lisavõimalusena linnas, kus on oluline takistuste läbivus.
Nutiseadmete sees on "antennide konkurents"
Põhilised takistused mobiililevile võivadki olla näiteks mäed, metsad, hooned, pakettaknad, plekist katused, paksud kiviseinad, metallkonstruktsiooniga hooned jne.
Teiseks kitsaskohaks on see, et kaasaegsesse nutitelefoni on kokku surutud palju erinevaid antenne, mis kõik levida soovivad. Telefonid ise aga lähevad järjest õhemaks ja kergemaks.
Ilma erinevate sisemiste antennideta ka toime ei tule, sest kasutajale on oluline, et ta saaks kasutada oma nutiseadet muretult erinevates võrkudes ja erinevates riikides. Pealegi, kas mõni meist oleks nõus loobuma nutitelefonis WiFi- või Bluetooth-ühendusest vaid sel põhjusel, et telefon "leviks" mõnevõrra paremini? Ilmselt mitte.
Lisaks WiFi- ja Bluetooth-ühendustele on oluline see, milliseid mobiilse andmeside kiiruseid telefon või nutiseade toetab. Täna on 3G ja 3,5G võrk mobiilseks internetiks küll kasutatav, kuid kaasaegses 4G võrgus on saavutatavad maksimumkiirused ja keskmised kiirused oluliselt paremad.
Mida võimaldab 4G andmeside?
4G võrk annab piisava ressursi ehk võimaluse tarbida kõiki kaasaegseid interneti hüvesid.
On võimalik vaadata HD resolutsiooniga videot, kasutada erinevaid pilveteenuseid nagu Dropbox, OneDrive ja teised. Suuremahuliste fotode liigutamine ei ole enam nii aeganõudev.
Ka erinevate veebikeskkondade ja sotsiaalmeedia kasutamine on kiire ja meeldiv kogemus. Tegelikult ei takista meid miski vaatamast telepilti nutitelefonist või tahvelarvutist, olgu näiteks või MinuTV teenust.
Samas peame mobiilse andmeside teenuse kasutajatena aru saama, et mobiilne andmeside on ikkagi jagatud ressurss.
Selleks, et kiirused püsiksid kõigile kasutajatele piisavalt head, on enamikes mobiilse andmeside pakettides ette nähtud igakuine kindel maht kiiret internetti (näiteks 15 GB, 30 GB jne). Enamasti peale mahu täitumist piirab operaator interneti kiirust.
Aasta aastalt areneb mobiilne andmeside edasi ja koos sellega kasvavad ka interneti mahud.
Milline on Eestis ametlikult mobiilse andmeside kvaliteet?
4G võrgu eeliste kohta saan tuua näite täiesti erapooletu Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmise tulemustega selle aasta aprillikuust.
EMT, Elisa ja Tele2 teenusekvaliteedi mõõtmiseks kasutati Huawei E3276 USB 4G andmesidepulki. Andmesidepulgad olid ühendatud sülearvutiga ning mõõtmised sooritati paigal olles. Andmesidepulk asus 1,8 m kõrgusel maapinnast. Mõõtmised sooritati Eesti tuumikvõrgus paiknevast FTP-serverist faili alla- ja üleslaadimise teel.
Mõõtetulemus on kolme katse keskmine. Kui mõnes kohas sai teenusepakkuja kirja tulemuse 0, siis see tähendab, et mõõtepunktis ei õnnestunud mitme katse tulemusena saada piisavalt stabiilne ühendus, et test lõpule viia või ebaõnnestus ühenduse loomine sootuks.
Kuidas on lood hetkel levikvaliteediga Eestis?
Eesti on mastide ja neist tuleneva mobiilileviga hästi kaetud. Halva leviga piirkondi tuleb ette, kuid neid on pigem vähe. Seda on kinnitanud erinevad Tehnilise Järelevalve Ameti mõõtmistulemused üle Eesti.
Mobiilse andmeside puhul on lisaks levile olulised teenuspakett ja võrgu koormatus. Võid olla oma kaasaegse nutiseadmega päris heas 4G levis, aga kui Sinu paketi kiirus on piiratud, võid saada allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. See on reaalne, sest erinevat pakettidel võivad olla erinevad lubatud maksimumkiirused.
Kui Sa mingil põhjusel ei ole oma mobiilse interneti kiirusega rahul, uuri esmalt oma mobiilsideoperaatorilt, milles probleem võib olla. Võimalik, et sul on vanem seade, mis ei toeta 4G ühendust või suuremaid kiirusi. Või on lihtsalt valitud vale pakett.
Võrgu koormus mõjutab andmesidekiirust
Lisaks seadmetele ja paketi tingimustele sõltub palju võrgu koormatusest. Ka suure mahuga andmeside pakett maksimaalse allalaadimiskiirusega 100 Mbit/s võib pakkuda sulle reaalseks allalaadimiskiiruseks vaid 5 Mbit/s. Seda juhul, kui samas piirkonnas on teisigi kasutajaid ja suurt kiirust kõigile ei jagu.
Millist võrku või mobiilsideoperaatorit siis tasub valida? Kõige erapooletum on vaadata Tehnilise Järelvalve Ameti uuringutulemusi selle aasta aprillist.
Kõige olulisem näitaja minu jaoks on erapooletu mõõtmisega saavutatud mobiilse andmeside keskmine kiirus. Mida suurem võimalik keskmine kiirus, seda väiksem viiteaeg ning muretum kasutamine.
Samuti on rohkem varuressurssi selleks puhuks, kui mingil põhjusel peaks mobiilse interneti kasutajate arv kiiresti tõusma.
Mida teha, kui asud halva leviga piirkonnas?
1. Halva kõnelevi puhul saad kontrollida, kas teistel pereliikmetel või tuttavatel on samuti levi halb. Nii näed, kas asi on Sinu telefonis või SIM-kaardis või üleüldises mobiililevis.
2. Vaata üle telefoni võrguseaded. On piirkondi, kus telefon kipub liiga tihti vahetama erinevaid tugijaamu või sagedusi, näiteks 2G võrk 3G/4G võrgu vastu.
Võid proovida lukustada telefoni ainult 2G võrku või 2G/3G võrku. Ei aita alati, kuid võib mõnel juhul olukorda leevendada. Sel juhul pead muidugi meeles pidama, et 4G teenuste kasutamiseks pead lukustuse maha võtma.
3. Suurema murega tasub abi küsida mobiilioperaatori käest. Võimalik, et saad levi tugevdamiseks endale paigaldada repiiteri ehk mobiililevi võimendaja.
4. Üks lihtne soovitus, mis paljudel juhtudel on aidanud saada kiiret mobiilset internetti isegi ilma välisantennita.
Kui USB modemi ehk netipulgaga saad kasutuskohas kasvõi ühe pulgakese 4G levi kätte, siis suure tõenäosusega püüab füüsiliselt suurem 4G WiFi ruuter tänu suurematele seesmistele antennidele mobiililevi netipulgast paremini. Nii saadki mobiilse interneti ruuteriga parema kiiruse ja stabiilsema levi.
5. Kui kunagine 3G modem või ruuter on jäänud aeglaseks, siis tasuks mõelda üleminekule 4G internetile. Mitmetes piirkondades võib 4G levi olla isegi parem varasemadt 3G või 3,5G omast.
6. Erinevatel mobiilse interneti pakettidel ja seadmetel on enamasti 14-päevane prooviaeg. Proovi enne lõplikku otsust erinevaid lahendusi.
Kasutatud allikad:
http://www.tja.ee/tja-mootmised-mobiilsideteenuste-kvaliteedi-langust-ei-tuvastanud/
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Kvartali_ulevaade/Elektroonilise_side_ulevaade_2014_III_kvartal.pdf
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideteenused/Mobiilse_interneti_andmesidekiirused_Eestis_aprill_2014.pdf
http://www.tja.ee/public/documents/Elektrooniline_side/Sideteenused/TJA_mobiiltelefoniteenuse_kontrolli_tulemused_Eestis_2013_september.pdf
http://www.tja.ee/tja-mootmised-naitavad-et-emt-pakub-turul-kiireimat-mobiilset-internetti
