Pärast paljastuste ilmsiks tulemist on üha rohkemad firmad andnud teada, et hakkavad rohkem rõhku pöörama sellele, et nende teenused oleksid krüpteeritud, ehk välistele rünnetele võimalikult hästi kaitstud, selgitab Kiip.ee.

Kuid kas sa teadsid, et tavaline internetikasutaja saab ise ära teha väga palju, et tema netiliiklust oleks võimalikult raske pealt kuulata?

Siinkohal rõhutame sõnu "tavaline internetikasutaja". Kui sa saad arvutis kõige lihtsama programmi installimisega hakkama, siis on sul piisavalt teadmisi, et internetis enda liiklust võimalikult salajas hoida. Jagame selleks neli näpunäidet.

1. Veebis surfamine

Alustame kõige tähtsamast ehk veebis surfamisest. Tuleb välja, et anonüümseks surfamiseks läheb vaja vaid spetsiaalset veebibrauserit ning internetiühendust.

See tähendab, et kui sa seda artiklit loed, oled sa väga lähedal sellele, et saavutada anonüümne veebis surfamine.

Too spetsiaalne veebibrauser, millest räägime, kannab nime Tor. Tegu on modifitseeritud versiooniga populaarsest brauserist Firefox.

Modifikatsioonide käigus on seda tehtud turvalisemaks ning anonüümsemaks. Kõik liiklus, mis käib Tori kaudu, liigub arvutist serverisse spetsiaalseid krüpteeritud kanaleid pidi. Tänu sellele saab Tori pidada üheks kõige kindlamaks viisiks, kuidas veebi turvaliselt ja anonüümselt surfata.

Kuid sellega kaasneb miinus, millega tuleb kindlasti arvestada – Tor on aeglane. Lausa väga aeglane. Sellest tingituna tuleb arvestada, et Tori ei ole mõistlik kasutada, kui soovitakse voogedastada videoid, filme või muusikat.

Kui Tor ei ole meeltmööda, siis võib kasutada mõnd VPN teenust. Erinevalt Torist on nad enamjaolt kiired. Üle VPNi käivat liiklust on küll raskem jälgida, aga see ei ole täiesti võimatu.

Ülaloleval fotol: anonüümseks jäävad vutifännid jalgpalli MMil Prantsusmaa-Ecuadori kohtumise eel.