Ülevaade: kuidas interneti-otsimootorid mõjutavad valimistulemusi

 (1)
Ülevaade: kuidas interneti-otsimootorid mõjutavad valimistulemusi
Foto: AFP

Interneti otsingumootorite tulemusi manipuleerides on hõlpsasti võimalik mõjutada valijate poliitilisi eelistusi, näitasid USAs läbi viidud katsed.

Nimelt komplekteeriti 102-st vabatahtlikust San Diego elanikust kolm katserühma, kusjuures rühmaliikmete vanuseline, rassiline, parteiline jm struktuur vastas enam-vähem USA valijaskonna vastavatele tunnustele, avaldab ajakiri Imeline Teadus.

Ameerika käitumisuuringute instituudi teadlased psühholoog Robert Epsteini juhtimisel palusid katsealustel kujundada seisukoht küsimuses, kas Austraalia peaministriks sobiks nende meelest paremini Tony Abbott või Julia Gillard.

Kuna ameeriklastest katsealuste teadmised Austraalia poliitikast olid pehmelt öeldes udused, võimaldati neil otsuse langetamiseks infot otsida arvuti abil, kuid kasutada said nad vaid spetsiaalselt eksperimendi tarvis loodud otsingumootorit Kadoodle.

Nõnda jäljendasid katsealused sedasorti valijaid, kellel puuduvad kandidaatide osas väljakujunenud eelistused ning kes langetavad oma otsuse vahetult enne valimispäeva meediast, muuhulgas veebis loetu ja nähtu põhjal.

Katsealused ei teadnud aga, et nende kasutada antud otsingumootor oli eksperimendi läbiviijate poolt meelega „kallutatud“.

Nii näiteks esitas ta ühe rühma liikmetele kõigepealt 15-et veebikülge, mis näitasid positiivses valguses Gillardi ja alles seejärel 15 saiti, mis soosisid Abbotti. Kontrollrühmale näitas Kadoodle aga tulemusi mõlema kandidaadi kohta võrdse seguna.

Seotud lood:

Nagu arvatagi, jätkus enamikul katsealustel tähelepanu vaid otsingutulemuste ülemises otsas asunud veebikülgedega tutvumiseks. Kui nad pidid seejärel langetama oma „valimisotsuse“, siis kallutatud otsingutulemusi näinud rühma valik langes silmapaistval määral kokku otsingumootori kaldega.

Kandidaat võis kallutatud infot näinud rühmalt saada koguni 48% rohkem hääli kui kontrollrühma käest, kirjutab ajakiri Science, refereerides ajakirjas Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America ilmunud uuringut.

Kallutatud otsingutulemusi näinud rühma liikmetest märkasid vaid väga vähesed, et otsingumootor neid manipuleerib.

Ning mis kõige huvitavam: need, kes seda tähele panid, hääletasid mootori favoriidi poolt veelgi kindlamalt kui pahaaimamatud grupikaaslased. Epsteini kohaselt eeldasid need katsealused, et kui juba otsingumootor üht kandidaati teisele eelistab, siis tasub mootori otsust usaldada ning tegu peab tõesti olema parema kandidaadiga.

Eksperimenti korrati 2100 katsealuse peal, kes olid värvatud Amazoni ühisloomesaidi Mechanical Turk kaudu. Ka seekord jäljendas valim USA valijaskonna struktuuri, lisaks võimaldasid katsealuste suurem hulk ja nende ankeetandmed uurida, millised elanikkonna grupid on otsingumootori poolt kõige kergemini mõjutatavad.

Tulemus: mõjutustele allusid eelkõige lahutatud, vabariiklased ning need, kes enne eksperimenti tunnistasid oma vähest kursisolekut kandidaatidega.

Seevastu kandidaatidest juba eelnevalt paremini informeeritud, abielus ning aastas 40 kuni 50 000 dollarit teenivate leibkondade liikmeid oli raskem mõjutada.

Kõige mõjutatavamaks grupiks osutusid aga mõõdukad vabariiklased, kellel puudus kandidaatide suhtes eelhoiak. Kallutatud otsingutulemuste nägemine pani neid soosingualuse kandidaadi poolt hääletama tervelt 80% rohkem kui tasakaalustatud tulemustega tutvumine.

Kolmanda eksperimendi viisid uurijad läbi juba reaalses valimissituatsioonis. India 2014. aasta parlamendivalimistel värvati 2150 väljakujunenud eelistuseta India valijat ning arvutis asendati Austraalia poliitikutest rääkivad veebiküljed India poliitikute omadega.

Nüüd andis kallutatud otsingutulemusi näinud grupp soosingualusele kandidaadile 12% parema häälesaagi kui kontrollgrupp. Teadlaste sõnul kujunes protsent eelmistest katsetest väiksemaks seetõttu, et India kodanikud olid oma poliitikutega siiski tahes-tahtmata paremini ette kursis kui ameeriklased Austraalia poliitikutega.

Kuid isegi nii väike efekt võib mõjutada valimiste tulemust.

Teadlased tõid näiteks järgmise arvutuskäigu: kui 80% valijaskonnast on internetiühendus ning neist omakorda 10% on väljakujunenud eelistuseta, omakorda neist aga 25% laseb end mõjutada otsingumootori eelistustest, siis tähendab see üldises valmistulemuses 2 protsendilist muutust. Tasavägise tulemusega valimistel võib see aga kujuneda otsustavaks.

Epstein oletab, et näiteks Google ei tegele praegu teadlikult inimeste valimiseelistuste mõjutamisega, ent kui ta seda teeks, oleks selle avastamine ja tõestamine väga keeruline.

Samas koteerivad nii Google kui teiste otsingumootorite algoritmid otsingutulemusi, sh ka poliitikuid, juba praegu, paigutades „olulisemad“ ja „usaldusväärsemad“ tulemused teistest ettepoole.

Uuringu järeldusi kõrgelt hindav Marylandi ülikooli arvutiteadlane Nicholas Diakopoulus, kes ise projektis ei osalenud, ütles ajakirjale Science, et otsingumootorite tahtmatugi mõju valimistulemustele ähvardab praeguse demokraatia legitiimsust ning sellele teemale tuleks avalikkuses rohkem tähelepanu pöörata.