Kui lisad oma seadmesse uue rakenduse, siis küsitakse installeerimisel sinult tavaliselt, kas see võib kasutada seadme kaamerat, mikrofoni ja saada asukohateavet. Vastavalt 2018. aasta mais kasutusele võetud EL andmekaitsemäärusele GDPR võivad rakendused koguda vaid seda infot, mis on konkreetselt ainult selle äpi toimimiseks vajalik.

Frankfurdi Goethe Ülikooli ja on Karlstadi Ülikooli teadlased on võrrelnud 50 populaarset rakendust enne ja pärast GDPR-i kasutuselevõttu. Nad said tulemuseks, et GDPR-i mõju nendele on vähene. Positiivse näitena saab välja tuua, et ilmaennustusäpid küsivad nüüd vähem kontakti- ja kalendriinfot. Samas aga kõikvõimalikud treeningrakendused koguvad palju enam andmeid, kui neil funktsioneerimiseks vaja on. Ja endiselt on vajakajäämisi selles osas, kuidas kogutud isikuandmeid hallatakse.

Kasutajana on keeruline, kui mitte võimatu teada, millal äpp andmeid hangib ja milleks seda kasutatakse.

Nii tarbijad kui ka ametnikud peaksid rakenduste pakkujatele esitama rangemaid nõudmisi, sest nende loojad on enamasti suured rahvusvahelised ettevõtted, kes kahjuks muudavad oma käitumist vaid siis, kui peavad maksma suuri trahve või kui nende tegevusele hakatakse läbi meedia tähelepanu juhtima.