Töötajate vaimne stress läks Facebookile kalliks maksma: kahjutasu on kümnetes miljonites

 (11)
Töötajate vaimne stress läks Facebookile kalliks maksma: kahjutasu on kümnetes miljonites
Foto: AFP

Facebooki sisumoderaatoritel sai oma töötingimustest nii kõrini, et lausa tuhanded pöördusid tööandja vastu.

Suureks edukaks firmaks kasvamise varjuküljele kuuluvad selle vastu suunatud kohtuasjad, eriti USAs, mille asukad on sellest midagi kauni kunsti ja tippteaduse vahepealset kujundanud.

Seega pole ime, et üliedukas tehnoloogiahiid Facebook vahel kohtu ette jõuab ja ka pangakontosid kergendama peab, et midagi kellelegi heastada.

Uusim selline juhtum tõi firmale kohustuse maksta 52 miljoni USA dollari (47,95 mln euro) suurune kahjutasu.

Märgilise tähendusega on seejuures, et asi pole seotud privaatsus- või muude isikuandmetega seotud probleemidega, mis FB mainet eriti viimastel aastatel hiljuti tublisti määrinud on (Cambridge Analytica jm).

Facebookiga asusid kollektiivhagi vormis lahingusse hoopis ettevõtte töötajad, täpsemalt moderaatorid, kelle ülesanne oli sinna jõudvat sisu üle vaadata ja vajadusel blokeerida.

Kollektiivhagiga liitus suisa 11 250 moderaatorit, kes töötasid FB heaks California, Arizona, Texase ja Florida osariikides aastast 2015 kuni praeguseni. Nende kaebus – kokkupuude erineva ebameeldiva sisuga kahjustas nende vaimset tervist.

Iga hagis osaleja võib saada kahjutasuks 10 kuni 50 tuhat dollarit (9200–46 000 eurot). Summa oleneb sellest, kas ta suudab tõestada, et FB moderaatoritöö tekitas posttraumaatilise stressihäire (ingliskeese lühendina PTSD; jah, sellesama, mida enamik sõduritega seostab) või mõne sellega seonduva vaimse tervise probleemi.

Seotud lood:

Facebook peaks lisaks kahjutasu maksmisele muutma tänavuse aasta jooksul ka tarkvara, mille abil modereerimine käib. Läbivaadatavas sisus peab heli olema vaikimisi välja lülitatud ja videod mustvalgena esitatud, mis muudab vägivalla ja muu ebameeldiva nägemise kergemaks. Ka peab iga moderaator saama abi nn vaimse tervise asjatundjatelt, sh nõustamist ja igakuist grupiteraapiat.

FB-le moderaatoreid palkavad firmad peavad neid informeerima töökohas leiduvatest vaimse toetuse võimalustest ja värvatavate emotsionaalset vastupidavust uurima.

Kollektiivhagi kasvas välja ühe naise kohtusse pöördumisest. 2018. a Selena Scola väitis, et üheksa kuud tööd Facebooki sisumoderaatorina tekitasid temas posttraumaatilise stressihäire. Ta kinnitas, et firma ei täitnud oma kohust moderaatoreid kaitsta, kes nn äärmusliku sisu nägemisest vaimse trauma saavad.

Sarnaseid kaebusi on kohtusse toonud muuseas ka Facebooki Euroopa töötajad. Firma on seni vastanud peamiselt palgatõusuga.

Märgilise tähendusega on lugu sellepoolest, et avalikkuse tähelepanu saavad ka nende inimeste vaimsed kannatused, kes peavad mitmesugust teiste inimeste loodud sisu läbi vaatama.

See võib olla viletsa tasu eest tehtud tänamatu töö, kus kõrvalseisja märkab eelkõige seda, mis on tegemata või halvasti tehtud, aga mitte kõike seda ebameeldivat, mida moderaator on juba eemaldanud.