Guardian avaldas USA kõige salajasema luureagentuuri NSA (National Security Agency) sisekoolituse slaidi, mille järgi saavad luurajad programmiga PRISM otseligipääsu suurimate tehnoloogiafirmade serveritele. (Vaata slaide Washington Posti lehelt.)

PRISM abiga saab NSA näha kasutajate emaile, kiirsõnumeid, videoid, pilte, faile jms. Programmiga on liitunud slaidi andmetel üheksa ettevõtet (liitumiskuupäevadega):

  • Microsoft (11. septemer 2007)
  • Yahoo (12. märts 2008)
  • Google (14. jaanuar 2009)
  • Facebook (3. juuni 2009)
  • PalTalk (7. detsember 2009)
  • YouTube (24. september 2010)
  • Skype (6. veebruar 2011)
  • AOL (31. märts 2011)
  • Apple (oktoober 2012)

Andmeid nõutakse tehnoloogiahiidudelt ülisalajase FISA luurekohtu nõudmisega, millega kaasneb totaalne vaikimiskäsk. Seadus sunnib ettevõtteid andmeid luurajatele edastama üksiku isiku kohta, aga automaatse ja kõigi kasutajate andmetele ligipääsu andmine on vabatahtlik. Üheksa suurt on sellega aga kaasa läinud.

Tegu on esimese dokumentaalse tõestusega selle kohta, et USA luurel on ligipääs maailma populaarseimate veebisaitide kasutajaandmetele.

Paljastusele on järgnenud terve müriaad uut infot, lekkeid, paljastusi ja kommentaare. Forte põgus ülevaade:

  • President Barack Obama teatas: "Ei saa olla 100% turvalisust ja 100% privaatsust. Tuleb valikuid teha." Tema sõnul on kõik seaduslik ja programmid nagu PRISM on vajalikud terrorivastases sõjas.

  • USA riiklik luurejuht James Clapper tunnistas PRISMi olemasolu ja väitis, et kõik andmed kogutakse välismaalaste kohta ja kohtu orderitega. Välismaalased tähendab siis 96% maailmast ehk mitte-ameeriklased.

  • Tuli välja, et ka Briti luureagentuuril GCHQ on alates juunist 2010 ligipääs PRISMile. Britid nõuavad valitsuselt aru, kas GCHQ nuhkis PRISMi abiga ka oma kodanike järele.

  • Facebooki juht Mark Zuckerberg kirjutas: "Facebook ei ole praegu ega pole kunagi olnud osa ühegis programmis, mis annaks USA või mõnele teisele valitsusele otseligipääsu meie serveritesse."

  • Umbes sama teatas ka Google'i juht Larry Page: "[Google] pole liitunud ühegi programmiga mis annaks USA või mõnele teisele valitsusele otseligipääsu meie serveritesse."

  • CNETi allikate sõnul polnud luurajatel tehnoloogiafirmade serveritesse "otseligipääsu", nagu esialgu teatati.

  • New York Timesi allikate sõnul polnud NSA-l küll "tagaust", vaid "info jäeti pigem lukustatud postkasti, mille võti oli valitsusel". Andmete üleandmine FISA (salajane luurekohus) nõudmisel on seadusest tulenev kohustust, elektroonilise süsteemi ehitamine andmete kiiremaks edastamiseks aga ei ole. Näiteks Facebook ehitas sellise süsteemi, Twitter keeldus.

  • Uus leke: Obama andis käsu valida välja sihid küberrünnakuteks välisriikides

  • Uus leke: NSA tarkvara Boundless Informant näitab ülevaatlikult, kui palju metadatat (kasutajate emailide, kõnede jne) kohta mingis riigis kogutud on. Tänavu märtsiks oli käes 97 miljardit tükki andmeid. Eesti on kaardi peal roheline, Euroopas kõige rohkem Saksamaal.
     
  • USA luurejuht Clapper otsustas välja anda infolehe PRISM kohta, kus väidetakse, et see pole mitte PRISM andmekogumise programm, vaid riiklik arvutisüsteem. Igasugune andmete kogumine on toimunud seaduslikult ja järelvalvega.
     
  • Obama rõhutab veelkord, et kõik programmid on olnud seaduslikud ja nende järele on korralik järelevalve.
     
  • PRISMi logos on kasutusel foto, mille on teinud David Cameroni nõbu ja Suurbritannia kuninganna kauge sugulane.
     
  • Guardian avaldas uue slaidi esitlusest, mis selgitab veidi NSA tehnilisi lahendusi andmete kogumiseks. 1) UPSTREAM: andmeid kogutakse fiiberoptilisest kaablist. See on ilmselt riistvaraline lahendus, mis kaablit läbivatest andmetest kõrvale koopia teeb. 2) PRISM: andmete kogumine otseselt üheksa USA teenusepakkujate serverist: taaskord nimekiri üheksa apokalüptilise ratsanikuga.