Teenib sadu tuhandeid: ka eetiline häkkerlus on suur äri!
Tegelikult liigub palju raha ka nii-öelda eetiliste häkkerite maailmas kes tegelevad võrkudes, süsteemides ja tarkvaras vigade otsimisega - et need ikka võimalikult turvalised/turvatud oleksid.
BBC hinnangul võib eetiline häkker teha palju tööotsi missioonitundest, aga ka kenasti teenida - üle 300 000 euro aastas.
Töö leidmiseks on vastavad saidid, mida leiab lademes, kui guugeldada näiteks ingliskeelset terminit bug bounty, mida võiks tõlkida kui tarkvaramaailma pearahakütiks olemist. Leiad nt mingis rakenduses nõrkuse või vea, teavitad arendajat, saad selle tõsidusest sõltuvalt rahalise preemia.
Üks selline platvorm, HackerOne, teatas, et on 26. mai seisuga maksnud nn valge kaabu häkkeritele* kokku autasusid juba 100 miljoni USA dollari (90 mln euro) väärtuses. Seda kokku umbes 170 000 leiu eest.
HackerOne'iga liitunud häkkerid, keda on üle 700 000, ei pea muidugi suvaliselt rakendusi ja süsteeme ründama, et midagi rahaks tegemiseks värivat leida. Neile esitavad tellimusi firmad, kes tahavad lasta oma toodete turvalisust testida. HackerOne'il on olnud üle 1900 kliendi.
100 miljonit dollarit preemiarahasid kogunes muide umbes kuue aastaga (alates 2014. a kolmandast veerandist). HackerOne hindab oma klientide puhul, et üks sissetung läheb sihtmärgile maksma umbes 7,2 miljonit eurot, seega on firmad motiveeritud veaotsijatele tublisti maksma, et oma turvalisuses võimalikult kindlad olla.
HackerOne'i kahe aasta taguse küsitluse põhjal teenib eetiline häkker keskmiselt 2,7 korda rohkem raha kui samas riigis elav tarkvarainsener. Küsitlusele oma sissetulekute kohta vastas tollal 1700 häkkerit.
* Eetilised on valge kaabu häkkerid, pahatahtlikud musta kaabu häkkerid ja nende vahele jäävad halli kaabu häkkerid, kes töötavad küll heade kavatsustega, kuid ilma sihtmärgi loata.
