Veebipõhised rakendused on tihti tasuta, aga nende tegelikud trumpässad seostuvad kasutusmugavusega.

Esiteks see, et veebipõhised rakendused säilitavad meie faile ja sätteid pilves - ava ainult sobiv netiühendusega seade ja töö võib jätkuda midagi ümber kopeerimata vms. Samuti ei pea tegelema tarkvara värskendamise ega uuendamisega - see toimub teenusepakkuja serverites.

(Miinused on muidugi sõltumine netiühenduse olemasolust ja teenusepakkuja serverite stabiilsusest.)

Mõnel puhul on arvutikasutajad veebirakendustega juba nii harjunud, et ei peagi neid enam tingimata veebirakendusteks: e-pangad, sotsiaalmeedia jms.

Näiteks tehnoloogiahiid Google usub veebipõhise arvutikasutuse säravasse tulevikku siiski sedavõrd, et tõi juba 2011. a keskel müügile sülearvuti Chromebook, mis ainult seda pakubki. Seetõttu pole ime, et paljud väärt tasuta veebirakendused pärinevad just G-majast.

Järgnevalt toon välja valiku veebirakendusi, mis asendavad edukalt meie tarkvaravajadusi. Loomulikult pole nimekiri lõplik. Diskussioon jätkub kommentaariumis.

Kontoritarkvara

Keerukatest võimalustest mittehoolivale tavakasutajale sobib MS Office'i asemel vabalt mõni tasuta alternatiiv nagu Office Web Apps või Google Drive'is asuv Google Docs.

Office Web Apps pakub veebipõhiseid variante Wordist, Excelist, PowerPointist ja OneNote'ist; kasutajaliidesed meenutavad nende harjumuspäraseid tasulisi variante.

Google Docs võimaldab avada ja luua dokumente, arvutustabeleid ja esitlusi Google Drive'is asuvates rakendustes (vastavalt) Docs, Sheets ja Slides.

Aja- ja infohaldus

Kalender ja ajaplaneerimine: Rikkalikult valikuid pakub Google Calendar: korduvad sündmused, ajagraafik jms.

Märkmed: Märkmetegemise rakendusi on palju, aga populaarseim valik on ilmselt Evernote, mis suudab ka talletada pilte, dokumente ja muid faile. Seda võib kasutada brauseripõhiselt ja samuti eraldi Windowsi äpina.

Konkurentidest võiks välja tuua Google Keepi ja ülal juba mainitud MS OneNote'i.

Foto- ja video

Fototöötlus: fotode salvestamise keskkonnad nagu Google+ Photos (endine Picasa) pakuvad ka tõenäoliselt algelisi võimalusi neid töödelda. Kui aga soovite enamat ja otse brauseris, sobiks vast Pixlr (alloleval pildil). See ei astu kindlasti Photoshopi kandadele, aga pakub meeldiva üllatuse.

Foto: ekraanitõmmis rakendusest

Videotöötlus: uskuge või mitte, videotöötlus arvutisse spetstarkvara paigaldamata ja otse brauseris on täiesti võimalik. Võimalusterohkeim variant on ilmselt WeVideo, aga üht-teist saab näppida ka YouTube'is, kui sinna parajasti klippi üles laadida.

Suhtlemine

Suhtlusäpid sobivad otse brauseris kasutamiseks väga hästi - olgu siis e-postiga tegelemiseks, kiirsõnumite saatmiseks või vestlemiseks.

E-kirjad: kolm levinud veebipõhist lahendust on Google'i Gmail, Microsofti Outlook.com (endine Hotmail) ja Yahoo! Mail.

Foto: ekraanitõmmis rakendusest

Kiirsõnumside (messaging): on tänapäeval tavaliselt juba veebirakendusele lisatud. Facebookis on oma tšätt, Gmailis on Google Talk, Outlook.com pakub Skype'i. Kui te kasutate muud teenust või tahate eri taustaga tšätikontaktid ühte paika koguda, on selleks samuti veebipõhiseid lahendusi nagu imo.im.

Hääle- ja videokõned: Keskkonnad Gmail ja Google+ pakuvad selleks vastavalt Google Talki ja Google Hangoutsi. Outlook.comi on lisatud Skype.

Muusikakuulamine

Voogedastus: eestlastele on hiljuti uksed avanud mujal maailmas tuntud ja menukad teenused Rdio ja Spotify. Forte avaldas neid võrdleva artikli aprilli lõpus.

Soovitame Spotifyd, kuna sealne muusikavalik on kordades suurem ja huviline võib seda tasuta kasutada, mis tähendab küll vajadust aeg-ajalt reklaame vaadata-kuulata.

Lisaks on Spotify odavam tasulise konto loojale. See maksab 3,49 eurot kuus (nutiseadmel 6,99). Rdio kuutasud on vastavalt 4,99 ja 9,99.