Suvel telefoniga pildistades võib geotag valusalt kätte maksta
Tõsi, selle geotag'i funktsiooni peab inimene ise sisse lülitama. Kuid esimest korda telefoni kasutusele võttes on lihtne tähelepandamatusest telefonile selleks luba anda.
Iseenesest pole selles midagi paha, et pildifaili EXIF andmetes on kirjas foto asukoht. See on isegi mugav, kui pärast mõnes fototeenuses või -programmis kaardilt vaadata, kus täpselt puhkuse jooksul fotod tehti.
Ent piltide asukohainfo võib osutuda ohtlikuks, kui seda näevad võõrad silmad. Kui näiteks jagada pilte sotsiaalmeedias – Instagramis, Facebookis – ja seda näevad ka need, kes otseselt su lähedaste sekka ei kuulu.
Näiteks võib murdavaras lihtsalt järeldada, et pildi tegija on ära puhkusel ja seega on suurem tõenäosus edukalt koju sisse murda. Samamoodi võib kurjategija ka puhkusel olevat turisti jahtida, kui ta näeb sotsiaalmeediast, et pildi tegijal on väärtuslikku tehnikat või muid esemeid.
Android telefonides saab asukohainfo jagamist kontrollida menüüst Settings > Location, kust kõige lollikindlam on see välja lülitada. Kui asukohta on vaja kasutada mujal nagu kaardirakenduses, võib otsida ka täpsemad kaameraseaded ning geotag'imine üksnes sealt välja lülitada.
iPhone'i puhul saab asukoha määramist kontrollida menüüst Settings > Privacy. Samamoodi võib asukohaandmete salvestamise välja lülitada ka ainult kaameraäpis.
Õpetlik lugu, mida sellised tasahilju tekkivad asukohaandmed lubavad teha, tuleb eelmisest nädalast.
Nimelt kiitles USA õhujõudude kindral Hawk Carlisle, et tema luurajad oli kamminud sotsiaalmeediat ja leidnud sealt ühe ISISe võitleja foto, kes uhkustas oma üksuse juhtimiskeskuse võimekusega.
Väidetavalt oli ISISe võitleja sotsiaalmeediasse postitanud foto, mille juures olid ka geograafilised koordinaadid. 22 tundi hiljem andsid ameeriklased selle põhjal õhulöögi ja hävitasid terroristide juhtimiskeskuse.
