Muusika tarbimine digikujul on jätkuvalt populaarne ja aina populaarsemaks muutub. Eriti striiminguteenuste teel. Paraku on sellistel teenustel raske omadega plussi jõuda, isegi Spotifyl.

Ja seda hoolimata sellest, et artistid nurisevad, et ei saa striimingutelt piisavalt palju raha autoritasudena. Kuigi nt konkreetselt Spotify maksab palju rohkem kui teine popp striimikeskkond YouTube.

(31. augusti seisuga on Spotify õiguste omanikele maksnud üldse kokku 10 miljardit USA dollarit ehk 8,76 miljardit eurot.)

30. septembril lõppenud majanduskvartalis jäi Spotifyl rahaasjadega nulli tulemisest puudu kõigest tühised 5,96 miljonit eurot. See on hea saavutus, kuna aasta teise veerandi kahjum oli 90 miljonit eurot.

Kasutajaskond aga kasvab mühinal nagu öeldud. Maksvaid kasutajaid on nüüd 87 miljonit, kasutajaid üldse kokku 191 miljonit.

Spotify kindlustab oma tagalat tulevikule mõeldes hetkel mitmel viisil. Neil on mitu uut partnerlepingut, näiteks nende äpp on nüüdsest Samsungi vaikimisi paigaldatud muusikastriimingu-äpp.

Strateegiliselt tähtis on ka uus võimalus lasta indie-plaadifirmadel ja -artistidel muusikanimekirjadesse oma lugusid pakkuda. 67 000 on seda võimalust juba kasutanud, enam kui 10 000 edukalt. Rohkem raha liigub ka taskuhäälingu-inimestele ehk podcast'ijatele.

Aasta lõpuks loodab Spotify kasvatada kasutajaskonda 206 miljonini, sh 96 miljoni maksva kasutajani. Kasumisse tulemine ei pruugi aga kerge olla, eriti praegu osadele perepaketi võtjatele tasuta Google Home Mini nutikõlareid jagades, nagu USA-s.