Aastatega suurenev m-kommertsteenuste käive näitab selgelt, et aina populaarsemaks muutub eri teenuste eest tasumine just mobiilioperaatori vahendusel.

Näiteks tasutakse sel moel linnas parkimise, kinopiletite ja lotopiletite eest, aga neid võimalusi on veelgi.

Elisa telekomiteenuste valdkonna juht Mailiis Ploomann sõnab, et kõige populaarsemad m-kommertsteenused Elisa klientide seas on m-parkimine, Google Playst sisu ostmine ja infotelefonidele helistamine.

Esinenud on ka mitmeid juhtumeid, kus lapsevanem avastab, et laps on möödunud kuul telefonimänge ostnud ja arve on lausa kolmekohaline. Teinekord võib aga juhtuda, et klient ise tarbib palju teenuseid ja kaotab valvsuse kulude üle.

Mobiilse raha kulutusi aitab piirata ja kaitsta uuendatud Elisa Stopp-teenus. See lubab erinevaid teenuseid piirata teenusgruppide lõikes. Nt saab limiidi määrata eritariifsetele sõnumitele, parkimisele, mobiilimaksetele, positsioneerimisele või kõnekaardi laadimisele.

Kui teenus on aktiveeritud ja limiidid määratud, siis edasi toimetab Stopp juba ise: limiitide täitumisel teavitab klienti ja piirab keelatud teenuste kasutamist.

Eelkõige aitab Stopp-teenus hoida ootamatuid kulusid kontrolli all näiteks laste või teiste kasutajate puhul, kes ise arve eest ei tasu, kuid kuuluvad näiteks perepaketti.

„Kui Stopp-teenust ei kasutata, siis järgmise arve pealt võivadki vanemad tihti avastada tõsiasja, et eelmisel kuul on tarbitud teenuseid, mille eest nüüd tasuda on vaja, aga mis lapsel lubatud polnud,“ lisab Ploomann.

Lisaks aitab Stopp pakkuda kaitset eritariifsete petuskeemide vastu. CERT-EE infoturbe ekspert Sille Laks sõnab, et tänavu on neile teada kuus pettust ja need kõik on ühe ettevõtte kohta olnud.

Eksperdi sõnul peaks igasuguste keskkondade puhul, kus küsitakse telefoninumbri sisestamist, kindlasti üles otsima ja hoolikalt läbi lugema, mida numbri sisestamine kaasa toob.

„Sisuteenustega seotud loosimismängud sisaldavad vahel ka väikses kirjas toodud tingimust, et oma andmete sisestamisel olete andnud nõusoleku tasulise teenusega liitumiseks ja teenus aktiveeritakse sel juhul automaatselt,“ ütleb Laks.

Kui mängude, loosimiste, küsitluste ja ennustusmängude puhul tuleb sisestada telefoninumber, on enamasti tegemist tasulise sõnumiteenuse liitumisega. „Mõnikord on toodud ka sõnumiteenuse tingimused, aga enamasti ei ole seal ettevõtte tegelikud andmed,“ sõnab Laks.

Nii võibki juhtuda, et mõne tuntud ettevõtte teadmata korraldatakse nende nime alt loosimisi, mille tegelik eesmärk on hoopis inimestelt raha välja petmine.

Juhul kui Stopp-teenusega on vastavad teenused piiratud, siis võib see pakkuda pettuste eest kaitset. Näiteks perioodiliste tasuliste SMS-ide eest, mis siiamaani suurendasid arvet ka juhul, kui muud teenused on (nt väljahelistamine või uute teenuste tellimine) on piiratud.

Kui ollakse juba, aga tasulise pahatahtliku sõnumiteenusega liitunud, siis tuleks esimesel võimalusel pöörduda oma mobiiloperaatori poole, et teenus lõpetada ja sellest teavitada CERT-EE’d meiliaadressil cert@cert.ee.

Teatesse tuleks lisada lehe veebiaadress ja sisuteenuse osutaja info (telefoninumber/ärinimi), kui mobiilioperaator on selle tuvastanud.