Smart-ID tõusis kõige populaarsemaks tuvastusvahendiks Eesti riigi e-teenustes

 (75)
Smart-ID
Smart-IDFoto: Oliver Tsupsman

Erasektoris valminud inimeste elektroonilise tuvastamise vahend Smart-ID tõusis värskete andmete kohaselt Eesti riigi e-teenustes kasutatavuselt ette riigi väljastatavast ID-kaardist ja on juba ammu populaarsem kui Mobiil-ID ning on seega kõige levinum viis, kuidas inimesed ennast riiklikele infosüsteemidele tutvustavad.

Täpsemalt puudutab statistika riigi keskset autentimisteenusest, mille Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) on loonud riigiasutuste e-teenustesse sisenemiseks ja mida soovitab kasutada kõigis valitsusasutuste ja omavalitsuste keskkondades.

Juuli andmete kohaselt oli juulis Smart-ID'ga autentimiste arv selle teenuse kaudu 322 831. Sellega seljatas ta esimest korda ID-kaardi, millega autentimiste arvuks kujunes 318 069. Mobiil-ID abil tuvastati end 198 723 korral ning pangalingi abil 21 098 korral.

RIA elektroonilise identiteedi osakonna juhataja Mark Erlich ütles Fortele Smart-ID puhul pole riigil mitte mingisugust takistust kasutada seda oma e-teenustest, kuna see vastab oma turvalisuselt omakäelisele allkirjale ja on saanud vajalikud rahvusvahelised sertifikaadid nii inimeste elektrooniliseks tuvastamiseks kui digiallkirjade andmiseks.

Ainsa erandina toob ta välja e-valimised.

„Tehnilisest aspektist ma ei näe probleemi, küll aga võivad siin tekkida põhimõttelised ja õiguslikud nüansid," märkis ta. „Tekib küsimus, kes tellib ja kes vastutab. Kas Smart-ID on riigi poolt tellitud ja riik vastutab selle eest? Vastus on ei."

Seotud lood:

RIA on küll korraldanud riigihanke, et pakkuda Smart-ID'd oma autentimislahenduses - aga peab seda vaid mugavusteenuseks, mida kliendid oma platvormil saavad kasutada. Kusjuures SmartID puhul tegemist on riigi kui teenuseosutaja jaoks tasulise teenusega, kuna iga kliendipoolse kasutuskorra eest tuleb riigil teenuse loojale tasu maksta. Lõppkasutajatele endile on teenus tasuta.

Smart-ID ja Mobiil-ID peamine erinevus seisneb selles, et esimese puhul pole klientidel vaja telefoni või tahvelarvutisse sisestada spetsiaalset SIM-kaardi, kuna teenus toimib interneti- mitte aga SMS-ide põhiselt. Lisaks on Mobiil-ID nii lõppkasutajatele kui teenuseosutajatele tasuline teenus, SmartID puhul maksab kogu teenuse kinni e-teenust pakkuva keskkonna omanik ehk teeb seda topelt.

Erlichi sõnul on ka Smart-ID väljastusprotsess võrreldes Mobiil-ID'ga lihtsam ning visuaal on atraktiivsem.

Mobiil-ID asemel võib tulla uus lahendus

Riik ehk politsei- ja piirivalveamet koostöös RIAga plaanib lähinädalatel välja kuulutada uue riigihanke, mille tulemusel soovib leida Mobiil-ID'le innovaatilisemat asendust.

„Me hangime innovatsiooni," rõhutas Erlich. „Me ei ole tehnoloogias kinni. Me oleme seadnud nõuded ja latid, mille see teenus peab ära täitma. Meie jaoks on oluline, et see oleks kasutatav mobiilsetes seadmetes ja et see pakuks väärtusi, mis meil täna puudu on."

Ka uue teenusega peab saama anda omakäelise allkirjaga võrdväärset digiallkirja ja teab vastava kõrgetele turvanõuetele.

Kas SmartID võibki olla uus Mobiil-ID? „Kindlasti võib, aga siin tuleb küsida, kas SmartID looja tahab luua konkurenti iseendale ja kas ta on valmis oma teenusel juhtme seinast välja tõmbama, kui tekib ohuolukord," vastas Mark Erlich.

Erlich märkis ka seda, et riigi autentimisteenusest kaob selle aasta lõpus ära pangalingiga sisenemise võimalus.

"Põhjus on väga lihtne: pankadesse sisenetakse niikuinii samade vahenditega, millega riigi autentimisteenusesse. Tekib küsimus, milleks me dubleerime," sõnas Erlich ja viitas sellele, et pankaveebidesse sisenemisel on tundmatu turvalisustasemega PIN-kalkulaatorite kasutamine märkimissväärselt vähenenud.

Oma e-teenustes riigi autentimisteenuse lahendust kasutatavate riigiasutuste arv on hetkel ligikaudu 30-40 vahel, RIA loodab, et see kasvab üle saja.

Smart-ID loojaks on eraettevõte SK ID Solutions, mille omanikud on Telia, Swedbank ja SEB.