„Ma olen hääletaja. Aga mitte e-hääletaja," ütles Raul Siem intervjuus ERR-ile.

Samas tõdes ta, et on e-riigi usku.

„Minu eesmärk on, et ei tekiks äärmusi, et meie e-riik oleks tasakaalustatud, oleks tasakaalus reaalsusega," märkis minister ja täpsustas, et tema soovide kohaselt ei peaks „meie teenused võõrandama meid meie endi olemusest".

„Kõik meie arendused ja rakendused peavad olema kantud sellest, et inimene peab jääma inimeseks," lisas Siem.

Taust

Valitsuserakonna EKRE algatusel on tema võimuloleku 12 kuu jooksul otsitud ja analüüsitud mitmel tasandil e-hääletamise võimalikke puudusi, kuid vähemalt sel aastal ei hakata ühtegi teemaga seotud normi praeguste märkide põhjal muutma.

Kõige intensiivsemalt tegeles möödunud aastal e-hääletamise turvalisuse analüüsiga endise IT-ministri Kert Kingo algatusel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi juurde moodustad ekspertide töörühm.

Kingol endal tuli küll enne rühma töö lõppu skandaaliga ametist lahkuda, kuid detsembris 2019. sai see oma aruande valmis ja selles leidis märkimist 25 ettepanekut e-valimiste süsteemi „täiendamiseks, usaldusväärsuse tõstmiseks ja riskide haldamiseks".

Kert Kingo järeltulija - nüüdseks samuti skandaaliga lahkunud - Kaimar Karu lubaski algatada „tõsises koostöös" justiitsministeeriumi ning Riigi valimisteenistusega e-valimisi puudutavad seadusandlikud aspektid.

Mis tänaseks ehk neli kuud hiljem nende lubadustega saanud on? Juhtunud on neli asja.

Esiteks saatis Kaimar Karu 31. märtsil valimisteenistusele salajaseks tunnistatud kirja, milles tegi „tulenevalt keerukast ja pidevalt muutuvast küberkeskkonnast" ettepaneku palgata sinna inimene, kes oleks vähegi kodus küberturbe teemadega.

Teiseks on moodustatud justiitsministeeriumi juurde töörühm, mis tõesti hakkas arutama vajalikke seadusemuudatusi. Kui vähemalt sel aastal veel seadusi muutma ei asuta.

„Meie majas tegeletakse sel aastal eelkõige olukorra analüüsimisega - kas ja millises suunas seadust on tarvis muuta," ütles Fortele ministeeriumi esindaja. Seega sel aastal vaid analüüsitakse.

Tema sõnul põhineb võimalik seadusemuudatus peamiselt Riigikohtu vastaval kohtupraktikal, aga läbi töötatakse ka ministrite Kingo ja Karu eestveetud töörühma tulemused. Vajadusele e-hääletamise tulemuste kindlaks tegemise protseduuri seaduses rohkem reguleerida juhtis tähelepanu Riigikohus eelmise aasta riigikogu valimiste käigus esitatud kaebusi lahendades.

Kolmandaks moodustas ministrikohalt riigikogusse rahvasaadikuks siirdunud Kert Kingo aprillikuius parlamendis e-valimiste läbipaistvaks muutmist toetava rühma. „On selge, et süsteem, milles on sedavõrd palju probleeme, ei ole kasutuskõlbulik," juhatas Kert Kingo sisse uue toetusrühma tegevuse. Millega see toetusrühm tegelema hakkab, pole teada.

Neljandaks sai valmis Riigi Infosüsteemi Ameti tellitud raport mobiiliga hääletamise tehnilise võimalikkuse kohta ning selles toodu annab tõesti lootust positiivseteks muudatusteks juba enne järgmisi valimisi.

EKRE uus IT-minister pärast Marti Kuusikut, Kert Kingot ja Kaimar Karu on erakonna juhi Mart Helme endine nõunik Raul Siem, kes ei ole tahtnud seni öelda, kas ta hääletas viimastel valimistel elektrooniliselt või paberil, pidades seda liiga isiklikuks teemaks.