Kuidas aga Bitcoini täpselt luuakse ja kes on selle autor, jäävad meist enamikele segaseks. Esimesel küsimusel praegu pikemalt ei peatu, küll on aga tore teada, et Bitcoini autor otsustas end viimaks "paljastada".

Esimest korda sai sel teemal lugeda juba möödunud aasta lõpus, kui avalikkuse ette jõudis info oletatava Bitcoini looja kohta (44aastane austraallasest ettevõtja Craig Wright).

Ka kuulsime, et võimuesindajad ruttasid tema kodu ja korterit puistama - ettekäändeks kahtlus, et ta on maksudest kõrvale hiilinud.

Craig Wright teatab nüüd, et tema'p see Bitcoini isa tõesti on, kes on end aastaid varjunimega Satoshi Nakamoto varjanud. Tõestuseks esitab ta Bitcoini väärtusi, mille kohta on üldiselt teada, et need kuuluvad selle Nakamotole.

Mehe väidet kinnitavad ka Bitcoini kogukonna mitmed tuntud liikmed ja virtuaalraha algupärase arendustiimi liikmed.

Kõik pole siiski nii lihtsa lahendusega päri ja kuulutavad, et Bitcoini autori tõeliseks kinnitamiseks on vaja rohkem tõendeid. Sellise sisuga artikli avaldas näiteks The Economist.

Wright toob enda paljastamise põhjusena välja kasvava meediahuvi, mis on muutunud koormavaks. Mitmed ajakirjandusväljaanded ja muud meediakanalid on seda teemat pika ajal hoolega uurinud-puurinud.

Foto: REUTERS

Miks see üldse tähtis on, kes Bitcoini lõi, peaasi, et toimib? Sellele vastuseks ja üldse lõpetuseks tundub paslik kopeerida Asse Sauga sõnu Forte eelmise samateemalise artikli lõpust:

Eesti Krüptoraha Liidu juhatuse liige Asse Sauga selgitab:

Bitcoini loojat on üritatud tuvastada juba aegadest, mil Bitcoin vähegi kuulsamaks sai. Olgugi, et süsteem ise ei vaja enam ammu oma looja kätt selleks, et õnnestunult toimida. See on isereguleerivate hajussüsteemide võlu.

Kuid eks inimkond on ikka harjunud nägema ägedate leiutise taga päris inimest – tekitaks nagu suuremat usaldusväärsust ning tunde, et on olemas vastutaja.

Kuid hajusvõrgu puhul on vastutaja siiski iga võrgus osaleja ise, mitte võrgu looja, kuna kasutamine põhineb vabatahtlikkuse printsiibil ning reeglistik ja standardid on eelnevalt teada.

Tulevikus võime samas veel rohkem näha väga innovaatiliste leiutiste taga tundmatuid pseudonüüme, mitte päris isikuid. Sest see on tänapäeval nii võimalik kui ka vahel leiutajale turvalisem.