Resident Evil 5 - koostööst ja hirmukriisist
Tempoks, tõsi küll, on olnud sandisamm ja teemaks olevas seitsmendas põhiseeria väljalaskes (siia liini kuuluvad ka RE Code: Veronica X ja RE: Zero) peab mängur relva kasutades ikka veel paigale jääma.
Peale selle, teose enese tempot oluliselt aeglustava elemendi, annab aga vigu ning ebakõlasid luubiga otsida, isegi siis kui oled mänge arvustanud kümmekond aastat. Mulle jäi hambusse dialoog, mis näib olevat endiselt kaheksakümnendate onelinerite maailmas kinni - üks hea sutsakas tobeteksti ei riku maiku, seda kindlasti, aga siin loobivad tegelased teravaid mõttetusenooli üksteise võidu, erandiks ehk Chrisi tagasihoidlik kaaslane Sheva.
Kui jõuame loo käigus Weskeri nimelise pahalaseni, võib pisarsilmi vanduda, et enam sisutühjemaks üks negatiivne karakter muutuda ei saa. Samas, nad näevad lahedad välja, liiguvad stiilselt ja esinevad keskkondades, mis sunnivad vägisi tobedat sisu unustama, keskenduma kvaliteetsele märulile, kooperatiivsele mängule, mis töötab hästi tehisintellekti najal ja veel paremini luust ja lihast kaaslasega, kes peesitab kuskil, ütleme, Hispaania kolkakülas.
RE 5 maailm portreteerib Aafrikat pildis julgemalt kui Far Cry 2, ei jää vaid ühte sündmuspaika tiirlema, kiikab Tomb Raideri pärusmaaks olevate varemete maailma ning isegi ookeanile. Mitmekesisus tähendab siin tõsist trumpi, rääkimata sellest, et tekstuurid, valgus ja varjud ning detailsus seda agaralt toetavad. Lihtsalt öeldes on see üks meeletult ilus vaatemäng.
Tempo, niisiis, undab kui teekann keskpäevapäikeses peesitaval laaval ja tegijad on seda pidurdanud vaid mõne mõistatusega, millest vaid üks ka tegelikult mõistatuseks klassifitseerub (võtmete leidmine, uste avamine ja kangide sikutamine alavääristavad sõna väljakutse). Kuna madin toimub igal võimalikul hetkel ja elukaid kukub mänguri juhitavale mudelile kaela nagu saiapudi lahke tuvitädi taskust tekib küsimus: „Mis on juhtunud RE hirmuelemendiga?".
Keskkonnad ja ilased elukad annavad kõigest ilge mõõdu välja - närivat ootusärevust kohtab haruharva. Mäletate kolmandat osa ja viiulikakofoonia saatel ilmunud Nemesist või neljanda pikkades pruunides kotiriidest õmmeldud seelikutes mootorsaagi keerutavaid vanaeitesid? Sellised hetked on viiendas praktiliselt olematud. RE 5 on puhas märul, kerge õuduselemendiga, nagu erakordselt hästi maitsetatud sidrunitee ehtsa sidrunita.
Ühistöö toimib siin nii väravate ja uste avamisel, kaaslase näivalt ligipääsmatule eendile upitamisel kui situatsioonides, kus seltsilist snaiperpüssiga (see pole muidugi reegel) katma peab. Tavaliselt lubatakse isegi üksikmängus tegevuse läbiviija valida, mis tähendab heal juhul võimalusi oma (endiselt vähemahutava) inventari puudujääke tasa teha, näiteks laskemoona nappimisel otsekontaktist hoiduda. Sheva on TI najal ka väga usin päästja. Kümne tunni jooksul ei jätnud teda suunav kood mind korrakski hätta - game-over-kuva kummitas vaid mu enese möödapanekute või siis juba mainitud liikumispuude tõttu.
Üksikmängule, mis kestab mängija jaoks umbes kümme tundi, sekundeerib kaasahaarav lisa Mercenaries (avatakse peale mängu läbimist), mis suunab su areenidele ajapiirangu jooksul võimalikult suurt hulka vastaseid alistama. Kui üksikosa ja co-op on lihtsalt silmaköitvad ning üllatavad mõne fantastiliselt toreda ülesehitusega vastasseisuga, siis tõeline kõrgepinge peitub tegelikult siin.
Lisaks saab saja-protsendi-nimel-kõigeks-valmis-mängur hammast proovida nelja raskusastme, peidetud medaljonide ja aarete leidmisega, püüelda missioonide täitmisel võimalikult kõrge hinde poole ning tunda rõõmu erinevatest ekraanifiltritest, kostüümidest ja „tinasõdurite" kollektsioneerimisest.
Hästi tehtud Capcom! Sarja esimeste osade padufännid võivad maruvihast vahutada, aga märulisamm on neljandast jaost alates RE uutesse kõrgustesse tõstnud, meelitades juurde ka neid mänguhuvilisi, keda vilets kaamera ja ebaõiglased äkksurmad varem eemale peletasid. Need kaks omadust iseloomustasid varem praktiliselt kogu titekingades tammuvat ellujäämisõudukat - oligi juba aeg teised manalateele saata.
Hinne 4,5/5
www.progames.ee (PS3; Xbox360 - 999.-)
