Raha liigub järjest enam äppidesse - kas see on ohtlik?

 (1)
Eurod
Foto on illustreeriv.Foto: Madis Veltman

Tänapäevasel netipoodlemise ajastul on järjest enam paratamatu, et raha liigub pankadest kõiksugu äppidesse. Näiteks võib tuua Skype'i Money funktsiooni, mis võimaldab koostöös PayPaliga teistelt Skype'i kasutajatelt raha küsida.

Sarnaseid lahendusi loovad ka teised sotsiaalmeediahiiglased, kuid enamik neist on siiani veel piiratud vaid Ameerika Ühendriikide või teiste suurriikide pinnale - Apple'i sõnumirakenduses Messages on võimalik Apple Pay abil teistele raha kanda ning peale selle tegelevad lahenduste arendamisega ka Snapchat ja Facebook.

Skype on aga üks esimesi suuri sotsiaalmeediafirmasid, kes sellise lahendusega Eesti turule on tulnud. Tõsi, ka SEB ja Swedbanki äppidest on saanud raha küsida ja maksta - Swedbanki rakendus koostab raha küsimisel spetsiaalse lingi, mida on võimalik jagada kas sotsiaalmeedias või meili teel, SEB rakenduses saab aga raha küsida pea kõigilt teistelt äpi kasutajatelt, kes rakenduses olemas on.

Seotud lood:

Maksmine on tehtud ülilihtsaks - SEB rakenduses näiteks ei tule raha maksmisel ennast ühegi autentimisvahendi abil tuvastada - piisab rakendusse läbi telefoni PIN-koodi abil sisse logimisest ja saadki raha küsida või maksta kõigile, kes telefoni kontaktiraamatus kirjas on. Swedbanki rakendus on natukene nõudlikum ning palub iga kord rakendusse sisenedes isiku tuvastamist, samuti küsib rakendus maksmisel PIN-2 tihedamini, kui SEB rakendus.

Kui turvaline see on?

Tulles aga tagasi sotsiaalmeediafirmade juurde, siis valdav osa neist rajab enda sõnumirakendustes peituva süsteemi mõnele juba toimivale makseplatvormile - Skype'i puhul on see PayPal, Apple'i puhul näiteks Apple Pay. See tähendab, et turvalisuse vaatepunktist ei muutu just palju - sotsiaalmeediahiiglased integreerivad lihtsalt samu lahendusi, mida inimesed juba tavaliselt kasutavad.

Skype'i näitel liigub raha tegelikult inimeste PayPali või Microsofti kontode vahel ning sotsiaalmeediarakendus on kõigest vahendaja rollis. Raha ei jää Skype'i kontole, vaid püsib inimese PayPali arvel. See tähendab, et turvamuret seal justkui ei ole.

Aga üks oluline probleem peitub siin siiski - kuna tihti käib raha küsimine läbi kõiksugu linkide või rakendustesse tekkivate sõnumite abil, tuleb olla võrreldes varasemaga veelgi ettevaatlikum selle suhtes, kuhu inimene vajutab või kellega ta sotsiaalmeedias suhtleb.

Loomulikult on kõik sellist tüüpi nn phishing rünnakud, ehk andmete väljapetmised hooletutelt inimestelt, kes vajutavad pahaaimamatult kõikidele linkidele ka praeguseni laialt levinud. Valdavalt e-maili teel saadetavatele linkidele klikkides on võimalik ka praegu oma andmetest ja seeläbi ka rahast ilma jääda.

Lõppkokkuvõttes tasub olla ettevaatlik nagu internetis ikka - ei tasu klikkida kõiksugu suvalistele linkidele ja tasub olla skeptiline kõigi saadetud päringute suhtes. Kuigi valdavalt küsitakse kasutajalt parooli või palutakse mingisugust autentimist, ei ole see alati nii. Peale selle tasub võimalusel raha pärinud inimesega näost-näkku suhelda ja küsida, kas nõue on ikka päris või mitte.

Target