Politsei saatis õiguskantsleri soovitused kuu peale

 (15)
Politsei- ja Piirivalveamet Tartus
Pilt on illustreerivFoto: Argo Ingver

Politsei- ja piirivalveamet lükkas tagasi õiguskantsleri soovitused leevendada ID-kaardi väljavahetamise tingimusi olukorras, kus senine kaart on saanud kahjustada inimestest sõltumatutel põhjustel.

„Saatsin Teile 26.05.2020 soovituse, milles palusin inimeste põhiõiguste ja vabaduste tagamiseks muuta mittetoimiva ID-kaardi väljavahetamise tingimusi. Kahjuks teatas Teie esindaja, et Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) ei kavatse soovitust järgida," seisab õiguskantsler Ülle Madise juuli alguse kirjas PPA peadirektorile Elmar Vaherile.

Probleem seisneb selles, et PPA peab võimalikuks teha ID-kaardile garantii korras ekspertiis üksnes juhul, kui inimene ei taotle enne ekspertiisi tulemuste selgumist uut dokumenti. Samuti ei hüvita PPA uue ID-kaardi taotlemisel tasutud riigilõivu, kui inimene taotleb uut ID-kaarti enne ekspertiisi tulemuste selgumist, sõltumata sellest, et vea eest on vastutav riik.

Õiguskantsler on seisukohal, et ID-kaart on inimesele kõige olulisem dokument ja ainus kohustuslik isikut tõendav dokument, mis võimaldab kasutada ka riiklikke e-teenuseid.

„Seetõttu ei või nõuda, et inimene peab ootama kuni kuu aega (või nagu avaldajale teatati, isegi kuni kaks kuud), selleks et riik saaks välja selgitada põhjuse, miks ID-kaart ei tööta, ning väljastada uue ID-kaardi," leiab õiguskantsler Madise.

Politsei esindaja soovitas oma vastuskirjas Ülle Madisele, et inimene võiks kasutada alternatiivseid vahendeid, näiteks mobiil-ID-d või Smart-ID-d. Õiguskantsler leiab aga, et inimestel ei ole alati nutitelefoni kasutamise võimalust ning puude tõttu ei pruugi alternatiivsete vahendite kasutamine olla ka võimalik.

Õiguskantsleri poole pöördunud inimese ID-kaart lakkas ekspertiisi tulemuste kohaselt töötamast, sest inimene kasutas sellist ID-kaardi lugejat, mis ei ole ametlikult toetatud. Sellisel juhul võib ID-kaardi elektrooniline osa lukustuda. Riik ei ole inimesi teavitanud, et selline oht võib tekkida tarkvaralahendustest põhjustatud vea tõttu.

Surnute kaardid

Õiguskantsler juhtis politsei ning Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) tähelepanu ka möödunud aastal aset leidnud juhtumile, kus tarkvaravea tõttu ei tühistatud surnud inimeste elektroonilisi identiteete ja nende ID-kaarte sai jätkuvalt edasi kasutada.

Riigi Infosüsteemi Amet selle probleemi uurimiseks järelevalvemenetluse, mis pole paraku siiamaani lõppenud.

PPA identiteedi ja staatuse büroo nõunik-ekspert Kaija Kirch selgitas Fortele, et rahvastikuregister edastab surma andmed PPA infosüsteemi automaatselt üks kord ööpäevas. Pärast seda, kui andmed inimese surma kohta on PPA infosüsteemi saabunud, tehakse inimese ID-kaart ja muud isikut tõendavad dokumendid PPA infosüsteemis koheselt automaatselt kehtetuks ning edastatakse automaatne päring ka sertifikaatide koheseks kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on automaatsete protsessidega.

"Kahjuks on selles andmevahetuse erinevates etappides esinenud ka probleeme. Möödunud aastal teavitas PPA ka avalikult, et tarkvaravea tõttu tekkis olukord, kus ligi 15 000 ID-kaarti jäi õigeaegselt sulgemata," tunnistas Kirch.

Ta kinnitas, et andmevahetus ja ID-kaardi ning sertifikaatide kehtetuks tunnistamine pärast inimese surma toimib täna nii nagu peab. Vastava tehnilise lahenduse toimimise tagab SMIT (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).