Miks Windows nii tihti taaskäivitusi nõuab?

Windowsi-kasutajad kaebavad erinevate asjade üle, aga ühes paistab enamus neist nõustuvat – arvuti nõuab liiga tihti rebooti ehk taaskäivitust.

Seda põhjustab opsüsteemi vajadus mingeid kasutusesolevaid faile muuta.

Muutmine on võimalik siis, kui need pole lukustatud ehk parajasti kasutusel, milleks ongi vaja taaskäivitust.

(Kogu värskendusprotsessi järel ootamine võib tõesti päris pikaldaseks ja tüütuks osutuda.)

Iga Windows Update ehk Windowsi-värskendus ei too siiski kaasa vajadust süsteemi taaskäivitama, näiteks Office'i-täienduse puhul.

Rebuut on vajalik lisaks opsüsteemi uuendamisele teatud programmide paigaldamiseks, värskendamiseks või eemaldamiseks, näiteks viirusetõrje või riistvaradraiveri puhul.

Peamine põhjus on aga turvavärskendused, mida ei saa taaskäivituseta paigaldada. Ka võib viirusetõrje tahta kohe opsüsteemiga käivituvad protsessid üle kontrollida.

Komme meid rebuudi vajadust meenutavate hüpikakendega kostitada pärineb Windows XP aegadest, kui paljud kasutajad osutusid laisaks süsteemivärskendajaks.

Ärge siiski arvake, et teiste opsüsteemide puhul on asjad väga teisiti. Näiteks Linux võimaldab jooksvalt süsteemiteekide faile täiendada ja kustutada, aga muutused ei pruugi enne taaskäivitust siiski jõustuda.

See tähendab, et näiteks programmi uuendatud väljalase käivitub siiski alles pärast rebuuti.

Lõpetades positiivsel noodil: uuemad Windowsid nõuavad varasemast vähem rebuute. Näiteks paljud draiverid alates graafikadraiveritest saab nüüd käigult välja vahetada.

Windows 8 turvalahendused on piisavalt moodsad ja tugevad, et opsüsteem nõustub koguni kolm ööpäeva ootama, enne kui Windows Update'i peale sunnib.