Microsofti kolm üllatust seoses Windows 10, IE ja Spartaniga
Ilmumisaeg (algav suvi) pole enam kaugel, seega vaja pidevalt millegi värske abil tehnoloogia-uudistes tikkuda!
Eile kogusin tehnikasaite sirvides isegi kolm uut üllatavat infotera seoses Windows 10, Internet Exploreri ja Spartaniga (peamiselt viimase kohta).
Nagunii tahate jälgimist!
Esiteks see väike asi, et Microsoft järgib Google'i ja Mozilla eeskuju ning röövib kasutajalt privaatsuse illusiooni.
Teisisõnu, valik Do Not Track* brauserites Internet Explorer ja Spartan on nüüdsest vaikimisi välja lülitatud.
Kes soovib, peab selle ise aktiveerima. Enamik muidugi ei tee seda, sest ei teagi selle kohta või oska/taha brauseri menüüdes sobrada. Aga see on muidugi nende endi mure.
Ülalmainitud "privaatsuse illusioon" käib muidugi selle kohta, et isegi kui Do Not Track aktiveerida, saavad veebireklaamidega seotud osapooled jälgimist jätkata ega polegi kohustatud lõpetama.
Do Not Track oli vaikimisi käigus alates IE10-st, aga nüüd see siis muutub. Microsoft toob muudatuse põhjusena välja W3C standardi, et säte peab peegeldama kasutaja eelistust. Kui on kohe aktiveeritud, siis polnud ju tema eelistus!
* Do Not Track teatab veebireklaami pakkujatele, et sa ei taha, et sinu tegevusi ja eelistusi veebis jälgitakse. Selle põhjal saab nimelt valida, milliseid reklaame sulle eri veebikohtades kuvada.
Spartani välimus tehti ümber
Teine üllatus puudutab Microsofti uue brauseri Spartan välimust Win10 eriväljalaskes nutitelefonidele.
Nimelt selgub, et selle disain on veel pooleli, kuna testis osalevatele kasutajatele siiski päris ei meeldinud, kuidas Spartan väikesel ekraanil välja nägi. Eriti aadressiriba paigutus, mis meenutas halvas mõttes Lumiates nähtavat.
Ametliku kinnituse sai ka kuulukas, et Spartan ei sisalda paljukirutud multimeediaplatvormi Flash – kuna Adobe ei arenda enam Flashi mobiilseadmete jaoks.
Windows tulevikus vabavaraks?
Kolmas uudis on teemal, mille üle on tehnoloogiameedias ja veebis palju arutatud, aga mida Microsofti puhul on ebatõenäoliseks peetud.
MS-i tipp-tarkvarainseneride hulka kuuluv Mark Russinovich kinnitas, et jah, opsüsteem Windows võib tulevikus vabavaraline olla ja koguni seadmetootjatele litsentsitasuta olla.
Microsoftil pole siiani õnnestunud nutiseadmete vallas tõeliselt suureks tegijaks kujuneda (vähemalt mis puudutab seadmemüüki). Seega ei saabu üllatusena, et uued tuuled on veennud kunagi monopolistlikku firmat kasvõi Windowsit tasuta jagama ja võõraid arendajaid ligi laskma.
Miks ka mitte, kui see võib tähendada Windowsi-seadmete laiemat levikut ja tarkvara-arendajate kõrgenevat huvi Windowsile äppide loomise suhtes! Ajad on muutunud ja kellel nupp nokib, leiab uusi teenimisvõimalusi.
