Oma iga-aastane konverents on näiteks Google'il (I/O), Apple'il (WWDC) ja Microsoftil (Build). Facebookil on ka, selle nimi on f8, aga eelnevatest erinevalt pole asjaosalised viitsinud seda päris igal aastal korraldada.

Facebook on praeguseks kujunenud tohutuks impeeriumiks, mis hoiab käigus kaht suurt platvormi: sotsiaalvõrgustikku ja selle kiirsuhtlus-kanalina elu alustanud Messengeri. Rääkimata teistest kuulsatest firmadest, mis on hea raha eest üles ostetud, näiteks WhatsApp ja Instagram.

FB peakorteris käib lisaks kogu aeg tihe mõttetöö teemal, et kuidas "tulevikukindlamaks" muutuda, et kasutajaid ikka jätkuks ja juurdegi tuleks ning miljardid saaksid kontole voolata nagu seni.

Selleks ongi mõtet oma liitlasi paremini tundma õppida ja tarkvaraloojad aeg-ajalt kokku kutsuda. Tänavu leiab f8 aset 12-13. aprillil ehk eile ja täna. Toimumispaik: USA San Francisco.

Seekordsed kaks tähtsamat teemat on video edastamine otse Facebooki (olgu siis striim, VR-, droonivideo või muu) ja Messengeri kui eraldi platvormi arendamine.

Kuna f8 on tarkvaraloojatele suunatud üritus, siis seal ei näe eelkõige valmistooteid, vaid pigem äppide ja veebiteenuste loomise-täiendamise abivahendeid.

Nii et kui populaarseks mingid uued võimalused saavad, sõltub suuresti tarkvaraseppadest, kes peavad need esmalt kasutusele võtma, et siis lõpp-kasutaja võiks juba vilju noppida.

Loo FB-profiilivideo suvalises äpis

Facebook tahab, et inimene saaks profiilipildi kõrvale lisada videot, ja mitte ainult põhikeskkonnas, vaid suvalise äpi teel.

Mõned juba pakuvad sellist võimalust, näiteks MSQRD, Boomerang ja Vine. Salvestad video ning võid selle kerge vaevaga FB-profiilile lisada.

Et see võimalus mingisse äppi tekiks, peab äpilooja aga vastavat tarkvaralist abivahendit pruukima, mille Facebook omalt poolt nüüd väljastas.

Kuna liikuva pildiga profiilid on juba üsna popid, siis võib oodata, et vastav funktsionaalsus ka tarkvaraloojatele meeldib, kes hakkavad seda oma rakendustele lisama.

FB tahab ka täiendatud reaalsust pakkuda

Facebooki huvitab nii virtuaalne reaalsus (VR, vaatajat täielikult ümbritsev digikeskkond) kui ka selle vähem glamuurne õde täiendatud reaalsus (AR, augmented reality). See tähendab nutikaid prille või muud kantavat elektroonikat, mis meie vaatevälja ekraanide abil digiobjekte lisab, nagu Google Glass.

Mida Facebooki täiendatud reaalsusega täpselt peale hakkab, pole selge, aga f8 esitluse põhjal tähtis osa suurest strateegiast sotsiaalvõrgus AR-videomänge pakkuda.

Paraku on AR hetkel teemaks ainult teoreetiliselt ja FB on selle oma lähema 10 aasta plaanide sekka võtnud. Eks hiljem saame näha, kas ja mida nad siis välja mõelda suutsid, peale mängude muidugi.

Sisu jagamine mugavamaks!

Elu on kiire ja paljud meist ei jõua vist enam huvitava digiartikli kallal copy-paste'i teha. Vähemalt usub seda FB, mis pakub veebisaidi- ja äpimeistritele nüüd võimalust lisada sinna nupp Save to Facebook, et artiklist edasijagamseks kergema vaevaga soovitud jupp kätte saada.

Märgid sõnad ära, klõpsad nuppu ja klõpsad kinnituseks veelkord, et tahad jutukese sotsiaalvõrku paigutada. Uudistevoos ehk News Feedis ilmuvad need tsitaadi kujul ja lingituna algsele loole või veebiaadressile. Jah, kommentaare saad ka lisada.

Sellised lahendused on üldiselt ammu tuttavad, aga Facebookis on taoline funktsionaalsus seni pigem piiratud ulatusega. Millest ka Save to... idee.

Logi sisse telefoninumbri või e-posti-aadressiga

Twitter pole ainuke suur sotsiaalvõrgustik, mis püüab tasapisi üldse paroolidest vabaneda. Facebook pakub äppide ja veebisaitide loojatele võimalust pakkuda sisselogimist Facebooki konto asemel oma telefoninumbri või meiliaadressi alusel.

Sel puhul saabub vastavalt SMS-i või e-kirja teel kinnitav teade, millele pead vastama, et sisse pääseda. Account Kit, nagu lahendust kutsutakse, on suunatud eriti arengumaadele, kus kõik näpivad arvuti asemel telefoni ja igasugune kontode tegemine on seega väsitavam.

Kui tundub esiti imelik, et Facebook pakub lahkelt ka ilma nende kontota sisselogimist, mis vähendab võimalust igasuguseid kasutajaandmeid koguda, siis maksab silmas pidada üht asja.

Nimelt, mida kergem sisse logida, seda rohkem on veebikohal kasutajate leidmise ja menu võimalust. Mis omakorda suurendab tulevikus võimalike FB-konto abil sisselogijate hulka. Pikas plaanis võidab ka FB.

Otsevideo suvaliselt seadmelt

Videot mingilt seadmelt Facebooki striimida on üks asi, otsevideot aga teine ja juba raskem ülesanne. See peab ju töötama igasuguse seadme ja ühenduse puhul, mis on keerukas väljakutse.

Just sellist võimalust hakatakse aga seadmeloojatele siiski pakkuma, f8 tutvustuse näitel on potentsiaali eriti droonidel.

Näiteks DJI uus droon Phantom 4 vajab ainult tarkvarauuendust, et oskaks live-video "käima tõmmata" ja otse Facebooki saata. Nüüd vaja ainult oodata, sest uuendus saabub alles lähikuudel.

Messenger lubab nüüd Dropboxi faile jagada

Kui telefoni on paigutatud mõlemad äpid, saad Dropboxi faile Messengeris jagama hakata. Ei pea chat'ist lahkuma, et fail pilveserverist kellelegi edastada. Kehtib nii fotode, videote kui ka muude failide puhul.

See võib olla üks uuendustest, mis ei jõua korraga kohe kõikideni, vaid alguses näiteks USA-ni. Sest kui ma uudise koostamise ajal seda otsin, siis küll kummaski äpis kuskilt ei leia.

Ja võib-olla see kõige suurem asi: Messengeri vallutavad robotid

Microsoft pole ainuke, kes leiab, et opsüsteemide ja äpinduse tulevik on bot'id ehk tarkvara, mis suudab iseseisvalt tegutseda ning paremal juhul mõelda ja õppida.

Facebook ja ka teised veebikeskkondade käigushoidjad kasutavad bot'te info kogumiseks juba ammu ja laialdaselt – kuidas nad muidu teavad, mis sulle "meeldib" ja kas sa oled sõbra sõnumit juba lugenud. Nüüd aga muutuvad need osaliselt nähtavaks kasutajatele.

See ei tähenda siiski, et me hakkame tehisintellektiga sisukaid vestlusi pidama ja neid tavaliste inimestega rääkimisele eelistamisele. Messengeri bot on eelkõige ettevõtjale suunatud abivahend, et 900 miljoni kasutajaga platvormil tõhusamalt silma paista.

See tähendab, et chat'ti hakkavad tungima ootamatud külalised (pildid, nupud vms), mis suunavad sind mingit veebikohta või poodi külastama, või üldse midagi tegema.

f8-üritusel näidatud demos esines näiteks šoppingu-bot, mis suunas kasutajat veebis meeldivaid kingi valima, nende soetamiseks poodi leidma ja isegi tellimuse jälgimiseks infot saama. Ja ka ilmateate-bot, mis teatas ilmamuutustest humoorikate teavituste abil.

Kui sellised ootamatud külalised chat'iaknas ei meeldi, siis võib need ka vaikima või mitte ilmuma sundida, nii et enam ükski ise välja ei hüppa. Või noh, realistlikuks jääda, enamik vaikib ja mõni ikka käib tüütamas, sest Facebook tahab raha teenida.

Aga Messengeri muudab see mitmekesisemaks ja ulmelisemaks küll, vähemalt teoreetiliselt. Saad soovi korral šopata, Uberi autot ja lilli tellida, lennuki-pardakaardi salvestada. Võimalusi on lõputult, kui keegi need valmis teeb ja välja pakub. Ja ligi miljardi kasutajaga keskkonnas tunneb selle asja vastu huvi ilmselt enamik firmadest.

Kuidas bot'tidega tutvust teha? Messenger saab vestluste kohale ekraani ülaossa otsinguriba ja kui kursor sellele viia, siis ilmuvad sinna ka soovitused, milline bot just sulle huvi pakkuda võiks. Soovitused valmivad muidugi tavapärasel moel, iga sinu tegevust hoolega jälgides ja selle põhjal järeldusi tehes. Millega tegelevad Facebooki omad, peidetud bot'id.