"Gunslinger" ei vea alt. See on igati korralik tulistamismäng (täpsemalt FPS) ja esimese osa kõrval tegelikult ainuke, mis antud vesternisarjas esiletõstmist väärib.

Poolakate Techland ongi laiemalt tuntud eelkõige FPSide valmistajana – sarjad "Chrome", "Call of Juarez", "Dead Island". Nende projekte on ikka iseloomustanud ambitsioonikus ja originaalsus: teosed paistavad kergesti silma nii sisult kui ka teemavalikult.

Paraku on hästi teada ka Techlandi suutmatus ambitsioonikamaid plaane teostada, olgu siis talendi või ressursside nappimise tõttu. Julgelt välja hõigatud ja lõpuks ilmumata on juba mitu huvitavat teost; ilmunute kallal annab üht-teist norida.

"Gunslinger" ongi selles mõttes eriti õnnestunud, et latt ei asu liiga kõrgel, aga korralikku meelelahutust jagub.

"Call of Juarezi" iga väljalase on erinev. "Gunslinger" hülgab moodsa aja (nähtud kolmandas osas) ja keskendub taas vesternitemaatikale.

Kadunud on samas esimese ja teise osa massiivsus. Keskkonnad on üsnagi piiratud ja põhiteelt kõrvale kalduda eriti ei saa.

Samas on piiratus kenasti kompenseeritud: ekraanilolev on värvikas, pilku püüdev, muljetavaldav.

See on minu meelest ülimalt positiivne. Liiga paljud moodsad mängud pakuvad suuri avatud maailmu ja liiga vähesed oskavad sellega midagi tuumakat peale hakata. Rääkimata vearohkusest, mis suurprojekte tihti kimbutab.

Fotod: ekraanitõmmised

Märuldamise hoiavad vaheldusrikka ja põnevana kombosüsteem, kiiret reageerimist nõudvad vahepalad ning kogemuspunktide kaudu tegelase arendamine ja paremate relvade saamine.

Tavalisest kõmmutamisest rohkem punkte toovad näiteks lask pähe, jooksva vastase tabamine, kaugelt või läbi ukse tabamine. Tegelast arendades ilmnevad toredad lisavõimalused nagu lõhkeainepaki viskamine kolme sama jõuga tüki kujul.

Muidugi esineb ka võimalus tulistamismängudes ammu äraleierdatud bullet-time'i kasutada (sündmusi vaenlaste jaoks aeglustada) nagu alumisel pildil näha.

Ei mäleta, et seda olnuks vaja tingimata kasutada. Normal-raskusel ilmselt polegi. Aeg-ajalt tekib olukord, kus see käivitub lühikeseks ajaks automaatselt, aga siis juhtub vähemalt midagi huvitavat - enamasti kiiret reageerimist nõudev kõmmutamine.

Duellidki tõstavad adrenaliini kõrgele, sest vahel on silmitsi seisjaid kokku kolm (kaks sinu vastu) ja auväärse käitumise asemel võid eelistada ka räpast võtet rutem relv pihku haarata.

Põhitegevus ehk arvukate vaenlaste loojakarja saatmine pakub kokkuvõttes rahuldust, isegi kui erinevaid relvi võiks rohkem olla.

Kes siiski tahab natuke omapäi ringi luusida, leiab vahel lisalaskemoona ja –lõhkeainet ning näiteks kaabu või hobuseraua kujulisi "tarkuseteri". Need võimaldavad toimuva või sellega seonduva kohta natuke lugeda, a la milline oli kurikuulus lindprii Jesse James päriselus.

Lugu kulgeb valdavalt tagasivaadetes; keskendub pearahakütt Silas Greavesi seiklustele. Vaheklipid koosnevad joonistustest ja sisseloetud häältest. Säästuvariant, aga ajab asja ära küll.

Loovestmise tehnikad on leidlikud, läbid näiteks mingi osa tasemest ja Greaves mainib siis, et nii see ikka päris ei olnudki – asi algab uuesti ja veidi teisiti. Lugu on haaravam kui FPSides enamasti (või noh, maitse asi).

Alguses ehmatab menüüs klahvi- ja nupurohkus, mis jagatud tutvumiseks-muutmiseks koguni neljale ekraanitäiele. Olen ammu mõelnud, et mängudes võiks tegevusi rohkem samade nuppudega siduda, et mitte (pealiskaudset) tutvujat eemale peletada.

Kas näiteks "tarkuseterade" lugemiseks peab tõesti klaviatuuril eraldi klahve kasutama; äkki käraks tavalised tegelase suunamise klahvid küll? Ka heidan "Gunslingerile" ette, et see ei tundnud ära arvutihiire kõiki viit nuppu (küll aga nelja).

Üldiselt pakub teos piisavalt suuniseid ja õpetusi, kuidas toime tulla, mis kulub kindlasti ära näiteks duellides.

Fotod: ekraanitõmmised

Mul kulus põhiosa esmakordseks läbimiseks kergeimal raskusel (Normal) ümmarguselt 7 tundi. Kiirem saaks hakkama ilmselt 4-5 tunniga.

Proovimiseks on veel eri raskustasemed (kokku kolm), New Game Plus (uus mäng, kus säilivad tegelasele seni kogutud omadused ja relvad), duellid ja arcade. Netis on muidugi saavutuste ja liidritabelid. Nii et tegemist küllalt.

Miinusena toon välja, et kunagist kunagi populaarset cel-shaded stiili meenutav pildiline pool on vahel nii värviline ja detailirohke, et vastaste märkamine muutub raskeks. Õnneks pole nad muidu taibukad ja löövad pigem massiga.

See võib olla muidugi minu isiklik probleem, sest ma ei mängi piisavalt palju FPSisid. Igatahes on päris masendav vahel mitu korda surra, sest ei hooma piisavalt ruttu, kes ja kus täpselt tulistab. Aga asi ei muutu õnneks nii väsitavaks kui näiteks "Max Payne 3"-s.

Keskkonnad muutuvad eriti huvitavaks teises pooles. Vesternilinnadele lisanduvad mäestikud, kummituslik soo ja isiklik lemmik – õhkulastud rongide ja silla osa.

"Gunslinger" on vahva meelelahutus, mis pakub adrenaliinirikast märulit, vaheldust ja silmailu. Väikesed miinused kompenseerib odav hind. Nõuded arvutile pole kindlasti keskmisest kõrgemad. Kiire ja lõbus!

See on kindlasti ka sarja õnnestunuim peatükk, kui mitte parim.

Esimese osa kõrghetkedele jääb kogemus alla. Aga toda purenud miinused on kadunud - tüütud kohmakad hiilimisosad, mõttetud piirangud tegelaste võimekusele, pikad laadimised ja segadus suurtel aladel tee leidmisega.

Ja sind ei sunnita ämblikke tulistama, mis oli 2006. aastal ilmunud FPSi kohta ikka veidi piinlik!

Call of Juarez: Gunslinger
Ilmus: mai lõpus
Autor: poolakate Techland / kirjastaja: Ubisoft
Väljalasked: PlayStation 3, Xbox 360, Windows PC
Arvutivariandi laenas arvustamiseks Gamestar
Hind Gamestar.ee netipoes: 15,99 eurot