,,Kuna käesolevaks hetkeks ei ole Euroopa Liidus veel ühtset ametlikku käsitlust bitcoinide kohta siis kaasnevad uut tüüpi virtuaalraha kasutamisega ka uued riskid, mille analüüsimisega on juba Euroopa Liidus tegelema asutud,” selgitab MTA.

Makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse § 6 sätestab e-raha mõiste ja selle väljastamise. Kuna Bitcoin’is väljenduv väärtus ei ole ranges mõttes rahaline, see ei loo nõuet Bitcoin’ide väljaandja vastu ja Bitcoin’eei väljastata rahalise sissemakse eest saadud summa nimiväärtuses, siis ei ole Bitcoin e-raha makseasutuste ja e-raha asutuste seaduse tähenduses. Samuti ei ole Bitcoin’ide vahendamine (Bitcoin’ideedastamine müüjalt ostjale) või nendega iseseisvate tehingute tegemine (nt kauba või teenuste eest tasumine Bitcoin’idega) käsitletav makseteenuste osutamisena.

Käibemaksuseaduse § 16 lõikes 2¹ (edaspidi KMS) on sätestatud maksuvabade finantsteenuste loetelu ning teenuste pakkujast lähtuvalt selles erisusi ei tehta. Kui loetelus nimetatud finantsteenuse osutamiseks on kehtestatud erinõuded teiste seadustega, siis teenuse liigi määramisel on aluseks vastav eriseadus. KMS tugineb Euroopa Liidu käibemaksuregulatsioonile, mis ei näe ette alternatiivsete maksevahendite teenuste käsitlemist finantsteenustena. Alternatiivsete maksevahendite teenuse osutamine KMS mõistes ei kuulu finantsteenusele kohaldatava maksuvabastuse alla, mistõttu kuulubBitcoin’idega kauplemisel tekkiv käive maksustamisele tavapärase 20%-lise käibemaksumääraga.

Tulumaksuga maksustamisel käsitletakse Bitcoin’i tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 15 lõike 1 tähenduses varana. Tulumaksuga maksustatakse sellisel juhul vara võõrandamisest, sh vahetamisest, saadud kasu (TuMS § 15 lg 1 ja § 37 lg 1). Kui isiku tegevusBitcoin’idega vastab TuMS § 14 lg 2 tingimustele, maksustatakse teenitud tulu ettevõtlustuluna, sh sotsiaalmaksuga

Allikas: MTA