Mainepauk, mis maksab miljardeid: Facebook on oma ajaloo suurima jama otsa sattunud

 (107)
Mainepauk, mis maksab miljardeid: Facebook on oma ajaloo suurima jama otsa sattunud
Mureliku näoga Facebooki kaasasutaja ja boss Mark Zuckerberg (foto: REUTERS / Scanpix)

Facebookil on taas kehvad ajad. Tundub, et sotsiaalvõrgustik on kujunenud üheks patuoinaks kõige selle eest, mis on maailmas hetkel valesti.

Facebooki miljarditesse ulatuvat kasutajaskonda ei ole väga kõigutanud mitmed avalikkuse ette jõudnud lood sellest, kuidas sotsiaalvõrgustik ei löö risti ette nende kohta andmeid kogudes ka nende privaatsuse jämedale rikkumisele.

Nüüd tabas Facebooki aga uus rünnak ja hoop mainele, mida on raskem üle elada, kuna see mõjutab juba otsesemalt firma pangakontode seisu.

Juunis hakkasid USA suurfirmad ridamisi teatama, et nemad enam Facebookilt (ajutiselt) reklaami ei osta, sest keskkonnas levivad edukalt vägivallale õhutavad ja rassistlikud avaldused ning vihakõne, mis on BLM-järgses maailmas teadupoolest eriti nicht-nicht.

Reklaamipausi tegijate hulgas on Ford, Starbucks, Coca-Cola, Hershey, Unilever, Honda, Verizon ja paljud teised.

Kui kaua keegi Facebookile enam raha ei anna, erineb firmati. Nt Coca-Cola plaanib "vähemalt 30 päeva pikkust" pausi, puhastusvahendi-kunn The Clorox Company seiskab aga FB-s reklaamimise kuni detsembrini.

Inspiratsioon seda teha pärineb kampaaniast #StopHateForProfit, mille algatasid USAs tegutsevad kodainkuõiguste-grupid nagu NAACP, Anti-Defamation League ja Color of Change. Nood kutsusid firmasid juulis end Facebookis mitte reklaamima, kuna viimane teenib kitsarinnalisuse, rassismi ja vägivallasõnumite levitamise abil raha.

Seotud lood:

Aktivistigrupi Sleeping Giants osutusel on StopHate-kampaaniaga liitunud juba üle 430 firma, asutuse ja avalikku ellu kuuluva isiku – vaata nimekirja.

Reklaamitulu on Facebooki peamine sissetulekuallikas, moodustades sellest 98,5%. Möödunud aastal oli firma käive veidi üle 62 miljardi euro.

Facebooki jaoks on kaotatud reklaamirahast valusam siiski pigem see, mida suurte reklaamiostjate eemaldumine teeb firma turuväärusele.

Näiteks toidukaubahiiu Unilever otsus Facebookis, sellele kuuluvas Instagramis ja Twitteris enam mitte kuni aasta lõpuni reklaami osta aitas aktsiahindu korralikult kukutada (möödunud reedel FB oma 8,3% ja Twitteri oma 7,4%). Kummagi aktsiahind pole veel suutnud taastuda.

Engadgeti väitel on Facebook kaotanud hetkel oma turuväärtusest 56 miljardit USA dollarit, mis teeb ka Zuckerbergi enda 7,2 miljardi võrra vaesemaks.

Suurema osa reklaamikäivest annavad Facebookile tegelikult mitte oma valdkondade hiiud, vaid väiksemad ettevõtted. Seetõttu võib nimekate firmade reklaamipausis näha lootust endale odavalt populaarsust võita. Miks mitte maaslamajat kambakesti jalaga lüüa, kui ta on niigi juba pikali... ja nii rikas pealekauba!

Samas on tõsi, et Facebook on kerge sihtmärk ega pole viitsinud seni firmana piisavalt ettevaatlik ja poliitkorrektne olla. Facebooki kaasasutaja ja boss Mark Zuckerberg on ammusest juhtinud võrgustikku põhimõtte järgi, et inimesed peavad nägema, mida poliitikutel öelda on, olgu need ütlused nii solvavad kui tahes.

Nüüd on FB plaan hakata vaidlusi õhutavatele postitustele vastavaid hoiatussilte lisama, isegi kui need on "uudiseväärilised". Umbes nädal varem Zuck aga kritiseeris Twitteri samalaadset otsust president Trumpi säutse sildikestega varustada.

FB pressiesindaja on öelnud, et firma investeerib aastas miljardeid dollareid oma kogukonna kaitsemiseks ja töötab pidevalt väljaspoolt kutsutud ekspertidega, et sisuhaldusreegleid üle vaadata ja vajadusel värskendada.

Selle tulemusel olla nt Facebookist ja Instagramist välja löödud 250 valgete ülemvõimu püüdlevat organisatsiooni. Tehisintellekt aitavat aga ligi 90 protsenti positatud vihakõne-materjalist üles leida enne seda, kui kasutajad sellest teatavad.