Lisaks võimaldab nn LiFi tehnoloogia senisest palju kiiremat ning parema läbilaskevõimega internetti, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

YouTube’i video takerdub juba kuuendat korda, et laadida. Saadetud e-kiri ei lähe tegelikult kohale. Veebiküljed hanguvad arvutiekraanil. Kõik need tunnused viitavad, et internetisignaal on jälle häiritud.

Võib-olla on ühe ja sama wifi ruuteri taha kogunenud liiga palju seadmeid, võib-olla on midagi lahti võrguühenduse kiirusega – igal juhul ei saa sa oma asju internetis korralikult aetud.

Ehkki internet on juba aastakümneid vana ning levinud sisuliselt üle kogu maailma, on probleemid traadita ühenduse ehk wifiga täiesti tavalised.

Šotimaal töötab üks insener, kellel on seda sorti netijamadest viimaks villand saanud. Edinburgh' ülikooli mobiilse kommunikatsiooni professor Harald Haas on juba aastaid ametis tehnilise lahenduse kallal, mis võib stabiilse internetiga varustada kõik kohad, kuhu paistab elektrivalgus.

Seda sõna otseses mõttes: lambipirnid võiksid tema meelest lisaks valgusele edastada ka internetiühendust.

Kui klõpsad laelambi põlema, täitub tuba mitte üksnes valgusega, vaid ka kõik ruumis asuvad nutiseadmed saavad stabiilse ja kiire internetiühenduse. Seesugune võrguühendus oleks vaba tervest reast probleemidest, mis praegu käivad kaasas wifi ühendustega.

Harald Haas nimetas leiutist light fidelity'ks ehk LiFi-ks. Selle tööpõhimõte on järgmine: lambis asuvad LED-pirnid süttivad ja kustuvad nii kiiresti, et inimsilm valguskatkestusi ei märka, küll aga registreerivad neid nutiseadmete ja arvutite tundlikud andurid.

Katkestuste intervall moodustab digitaalse koodi, mille abil lambipirn ja näiteks tahvelarvuti omavahel suhtlevadki. Lambist serverisse kulgeb signaal juba traditsiooniliselt moel juhtmeid mööda.

LiFi eelistest ning selle kasutuselevõtmise väljavaadetest loe lähemalt oktoobrikuu Imelisest Teadusest!