Google kogub arvuti- ja nutiseadmekasutajate kohta pidevalt hulgaliselt infot – nii sellest, mida veebis teeme kui ka selle kohta, et kus üldse füüsiliselt viibime ja käime.

Viimase kohta annavad infot muidugi meie nutiseadmed, kui seal toimib asukohajälgimine. (See on Google'i kontodel vaikimisi välja lülitatud, aga seda saab ka hiljem uuesti välja lülitada ning kogutud andmed kustutada.)

Google'il on sellest palju kasu ka liiklusinfo kogumisel – kus käime ja sõidame. Sellest on omakorda kasu meil endil, sest sama info saabub ka Google'i navi- ja liiklusteenustesse (Google Maps, Waze), nii et me teaks, kus võib olla ummikuid, patrulle vms.

Lisaks avas Google hiljuti koroonakriisi-saidi, kus võib inimeste käike ja sõite lausa eri riikide kaupa uurida.

Saidil on hoiatus, et info uueneb paari-kolmepäevase viivitusega, uudise koostamise hetkel on seega saadaval andmed 29. märtsi seisuga. Need laaditi saidile täna hommikul meie aja järgi kell 7.21.

See on sama tüüpi andmekogumine, kui eri riikides (ka Eestis) nagunii koroonakriisi ajal tegema hakatakse. Meil ilmselt statistikaamet koos mobiilioperaatorite abiga.

Mida Google'i esimesest raportist teada saame? Ajavahemikus alates 16. veebruarist kuni 29. märtsini on Eestis:

  • 60% võrra kahanenenud müügi- ja ajaviitekohtade külastamine (kohvikud ja restoranid, kaubakeskused, meelelahutuspaigad, muuseumid, raamatukogud jm)
  • 28% võrra kahanenud poe-, turu- ja apteekide külastamine
  • 51% võrra kahanenud ühistranspordi-paikade külastamine (bussi- ja rongijaamad jm)
  • 32% võrra kahanenud töökohtade külastamine

Samas on 4% võrra kasvanud avalike parkide, randade ja muude selliste paikade külastamine. Ning 10% võrra kasvanud elamupiirkondades liikumine.

Kõik suuremad kahanemised algavad graafiku järgi varsti peale 8. märtsi ehk umbes-täpselt pärast eriolukorra jõustumist.