Kus on Eesti kõrgeimad metsad? Uuri Maa-ameti maa- ja taimkatte kõrgusmudelitelt!

 (6)
Kus on Eesti kõrgeimad metsad? Uuri Maa-ameti maa- ja taimkatte kõrgusmudelitelt!
Foto: ekraanitõmmis

Maa-ametil on valminud kaks uut toodet: maakatte kõrgusmudel ja taimkatte kõrgusmudel.

Need näitavad erinevate maastikuobjektide (puud, hooned jne) kõrgust maapinnast, kasutades selleks erinevaid värvitoone.

Mudeleid saab kasutada abimaterjalina planeerimisel, metsade inventariseerimisel, raadiolevi analüüsimisel, nähtavusanalüüsidel, võsastunud alade tuvastusel jne.

Maakate

Maakatte kõrgusmudel (nDSM) näitab lisaks taimkattele ka hoonete ja muude inimeste poolt loodud objektide kõrgusi maapinnast.

Näiteks on huvilistel võimalik uurida, millised on mõne piirkonna kõrgeimad hooned, kus asuvad Eestimaa kõrgeimad metsad jne. Samuti saab maakatte kõrgusmudeli abil tutvuda oma metsa, kodumaja või mõne muu kodukandis asuva objekti kõrgusega.

Kõrgusmudeliga kaardikiht on nähtav Maa-ameti geoportaalis maainfo kaardirakenduses, WMS-teenuses ja geograafiliste koordinaatidega WMS-teenuses. Pöördumiseks tuleb kasutada GIS-tarkvara nagu QGIS, ArcGIS, MapInfo, MicroStation ja AutoCAD MAP 3D.

Maa-ameti WMS-teenuste detailsemad kirjeldused ja nende erinevate tarkvaradega kasutamise juhendid leiab Maa-ameti geoportaalist.

Seotud lood:

Mudeli koostamisel on kasutatud Maa-ameti aerolaserskaneerimise (LiDAR) andmeid, sealhulgas parema kvaliteedi tagamiseks tiheasustusalade suurema punktitihedusega andmeid (Tallinn, Nasva, Leisi, Käina, Kõrgessaare, Kärdla, Haapsalu, Kohtla-Järve, Jõhvi, Sillamäe, Paldiski, Lihula, Aespa, Tamsalu, Tapa, Paide, Türi, Järva-Jaani, Koeru, Jõgeva, Põltsamaa, Antsla, Kobela, Misso, Rõuge, Vastseliina, Võru, Väimela, Pärnu, Aste ja Kuressaare).

Kõrgusmudelis olevad Lääne-Eesti andmed pärinevad 2012. aastast, Põhja-Eesti andmed 2013. aastast, Kesk-Eesti andmed 2014. aastast ja Lõuna-Eesti piirkonda kujutavad lähteandmed on pärit 2011. aastast. (Lõuna- ja Lääne-Eesti kohta käivaid LiDAR-andmeid on tänavu kavas uuendada.)

Maakatte kõrgusmudeli piksli suurus on üks meeter. Kõrgusmudeli (nDSM) tuletamiseks on pinnamudelist (DSM) lahutatud maastikumudel (DTM).

Mudelist on eemaldatud objektid, mille kõrgus maapinnast on kuni 2 meetrit. Kuna üle-eestiliste aerolaserskaneerimise andmete maksimaalne punktivahe on kuni 2,6 meetrit, siis võib juhtuda, et ka mõned väiksemad objektid on kõrgusmudelist puudu.

Kõrgusinfot on võimalik pärast vastava infopäringu tegemist näha X-GIS-is paremal asetsevas infoaknas 1-meetrilise täpsusega.

Artikli alguses olev pilt kujutab Toompead näitavat maakatte kõrgusmudelit. Näiteks Pika Hermanni kõrgus maapinnast on 45 meetrit ja merepinnast ligikaudu 88,5 meetrit.

Taimkatte kõrgusmudel

Taimkatte kõrgusmudel (CHM) näitab taimestiku kõrgust maapinnast. Taimkatte kõrgus on oluline parameeter, arvutamaks puidu tagavara või biomassi. Samuti saab sellest informatsiooni raietööde planeerimisel, et hinnata puistu vanust ning raieküpsust. Ka on taimkatte kõrgusmudelit võimalik kasutada maa hindamisel.

Taimkatte kõrgusmudeliga kaardikiht on nähtav Maa-ameti WMS-teenuses ja geograafiliste koordinaatidega WMS-teenuses.

Taimkatte mudeli arvutamisel on kasutatud Maa-ameti üle-eestilisi laserskaneerimise (LiDAR) andmeid. Piksli suurus on 10 meetrit. Mudelist on eemaldatud majadeks klassifitseeritud LiDAR-i punktid, kuid tiheasustusega aladel võib siiski ka maju esineda.

Esimene üle-eestiline andmestik on WMS-s esindatud ühe kihina, järgnevate aastate mõõdistused kuni aastani 2014 on eraldi kihtidena. Mudel on jaotatud kõrgusklassidesse, kus alla 1-meetrise väärtusega pikslid on läbipaistvad.

Järgnevad kõrgusklassid 1-4 m, 4-10 m, 10-20 m, 20-30 m ja üle 30-meetrise väärtusega pikslid. Arvutamisel on eeldatud, et Eestis pole üle 50 meetri kõrguseid puid.

Foto: ekraanitõmmis

Taimkatte kõrgused Põlva ligidal Taevaskojas. Punasega on kujutatud taimestik, mille kõrgus on üle 30 meetri maapinnast, oranžiga 20-30 m kõrgune taimestik ja rohekate toonidega madalam taimestik.