Kuidas eriolukorras internetti targalt kasutada, et seda jätkuks kõigile pereliikmetele

 (4)
Internetipettus.
Internetipettus.Foto: Jaanus Lensment

Tänases olukorras, kus väga paljud teevad kaugtööd kodukontorist ja pereliikmed veedavad tavapärasest rohkem aega kodus, tekib paratamatult küsimus – kas internet peab suurenenud koormusele vastu?

Kui varasemalt oli tavaline, et kodust teeb korraga tööd üks inimene, siis nüüd on kõik pereliikmed korraga kodus töötamas ja õppimas.

Võtame esialgselt vaatluse alla mobiilivõrgud, mida praegu kasutatakse oluliselt rohkem. Elisa tootejuht Imre Nõmmik annab teada, kuidas kasutada mobiilivõrku targalt, nii et endal oleks hea ja jätkuks ka teistele kodustele kaugtöö või kooliülesannete tegemiseks kiiret internetti.

Mõõda internetikiirust

Kui tundub, et internetiühendus on aeglane, tee kiirusetest, viibides oma koduses wifi-võrgus, mida jagab 4G ruuter. Testi saad teha veebiaadressil speedtest.net. Testi kindluse mõttes kolm korda, sest mobiilivõrk on dünaamiline ja ressurss muutub ajas kiirelt.

Oletame, et saad keskmise kiiruse X ning see on näiteks 3 Mbit/s. Teiseks testiks leia viis, kuidas ühendada ruuter LAN-võrgukaabli abil oma seadmega. See seade võib olla arvuti, nutiteler, Apple TV või mängukonsool, kus ava brauser ja tee samuti kiirusetest.

Kui saad kiiruseks oluliselt suurema tulemuse, näiteks 30 Mbit/s, siis oled leidnud kitsaskoha, milleks on wifi võrk.

Tasub silmas pidada, et ruuter on 24/7 koguaeg töös. Seetõttu võiks ka sellele teha voolurestardi ehk tõmmata seade vooluvõrgust välja, seejärel oodata 10 sekundit ning ühendada uuesti vooluvõrku ja lülitada tööle.

Seotud lood:

Vaata üle 4G ruuteri asukoht

Wifi-võrgu kiiruse langus on põhjustatud eelkõige nõrgast signaalist. Nüüd peaks üle vaatama, kus asub sinu 4G ruuter. See ei tohiks olla peidetud olla kappi, teleri taha jm.

Ideaalne asukoht on avatud pinnal ja võimalikult lähedal ruumile, kus soovid tööd teha. Vajadusel kasuta wifi-võrgu võimendeid. Uuematel ruuteritel saab valida sagedust, 2,4 või 5 GHz.

Tuleb meeles pidada, et madalam sagedus on aeglasem, aga levib kaugemale, 5 GHz võrk aga on kiire, kuid leviala on suhteliselt väike – juba kõrvaltoas ei pruugi ta hästi töötada.

Iga ehitis on unikaalne ja parima teadmise saad ainult katsetades, milline variant sinu kodus töötab. Kui vähegi saad, ühenda tööarvuti võrgukaabli abil ruuteriga, see välistab lokaalses koduvõrgus igasuguse kiirusekao.

Jälgi pere internetitarbimist

Kuna hetkel on terve perekond kodus, jälgi, mis tegevused internetti kasutavad. Näiteks, kui lapsed on mitme seadmega samal ajal YouTube’is või Netflixis, siis ressurss on jagatud ning sinu videokoosolek võib olla katkendlik. Seega leia kodustele samal ajal võimalusel muu tegevus.

Tagavaraks hotspot-ühendus

Abiks on ka mitu hotspot'ti. See tähendab, et kui lapsed peavad osalema päeval veebiloengus ja ressurssi napib, siis sind võib aidata videokoosolekul, et lood oma telefoniga teise wifi hotspot'i ning kasutad ise seda ühendust.

Videopildiga või -pildita?

Kuigi soovitame soojalt kasutada videokoosolekute ajal ka kaamerapilti, tasub see halva ühenduse korral välja lülitada.

„Hakkida“ võib hoopis teenus

Kui oleme eelnevad sammud läbi käinud ja ühendus tundub töötavat, aga internet kodus „hakib“, tuleb esmalt arvesse võtta, et kõik maailma serverid on hetkel varasemaga võrreldes kordades suurema koormuse all. Seega „hakkida“ võib hoopis teenus, mida parajasti kasutada proovid, näiteks MS Teams, Facebook, YouTube, ekool jne.

Lülita mittevajalikud internetiühendusega programmid välja

Sulge mittevajalikud interneti ühendust võtvad rakendused, eelkõige failivahetusprogrammid nagu torrent.

Kui sul on veebikaamerad, mis laadivad sisu koguaeg pilve üles, tasuks need ajutiselt välja lülitada.

Arvuti, mida hetkel ei kasutata, lülita välja, kuna taustal võib see laadida uuendusi ja igasugune väike bittide kokkuhoid annab parema kasutuse.

Kaabelinterneti puhul tuleks tähelepanu pöörata kahele esimesele punktile ehk siis wifi-võrgule.

Võimalusel ühenda oma arvuti võrgukaabliga modemi külge. Kui ka kaabliga on interneti kiirus madal, tuleks pöörduda teenusepakkuja poole.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!