Kristjan Port: Wi-Fi tugijaamade lai levik tekitab seninägemata sekeldusi
Kohapeal ei pannud keegi taolist loomulikku liikumist tähele, küll aga märkas juhtunut turvakaamerate kaudu lennujaamas toimuvat jälginud julgeolekutöötaja, kirjutab ERR teadus.
Viimane tõlgendas olukorda esmalt kahtlasena, seejärel ohtlikuna ja lõpuks kuulutati lennujaamas välja häire. Reisijad evakueeriti ja lennud lükkusid edasi kuni erakorralise uurimise lõppemiseni ja kõik reisijad olid läbinud teistkordse turvakontrolli. Tahvlikasutaja ei märganud loomulikult midagi ja oli kuumade sündmuste ajaks lennujaamast lahkunud.
Vahejuhtum kannab sõnumit erakordselt seosterikkast ja tasahilju äärmuseni pingestunud elust, milles pole kriisi käivitamiseks vaja teha põhimõtteliselt mitte midagi halba. Põhimõtteliselt pole hirmude külvamiseks terroriste vaja. Selleks piisab vaid närvilisest ülereageerimisest.
Olukorra teeb huvitavaks süüdlase tuvastamine. Kas süüdi oli täiesti ohutu ja inimlikult hajameelne külastaja või olukorda ohtlikuks tõlgendanud turvatöötaja?
Teine huvi pakkuv probleem on seotud nähtamatust jõust kantud keerukuse ja seoste jätkuva kasvuga, mille tõttu kasvab tulevikus taoliste juhtumite tõenäosus.
Üks nähtamatu jõud on mobiilne andmeside, mis võis mängida keskset rolli ka antud juhtumis, kui toitis osatu reisija tähelepanu katkematu infovooga. Võimalik, et tehnilise lahenduse pakkus mõni läheduses asunud Wi-Fi tugijaam.
BBC vahendatud andmete kohaselt leidub maailmas umbes 47,7 miljonit avalikku Wi-Fi tulipunkti. See teeb kokku ühe avalikus ruumis töötava andmeside teenuspunkti iga 150 planeedi elaniku kohta. Tulipunktid ei paigutu ühtlaselt ja mõnes riigis on neid oluliselt tihedamalt. Üks tugijaam on näiteks 11 briti alama kohta.
Hetkehinnangute järgi kasvab traadita sidega avalike internetiühenduste arv järgmise nelja aastaga umbes seitse korda ehk umbes 340 miljonini. See teeb ühe kuumpunkti paarikümne inimese kohta. Paraku pole olulisi struktuurseid muutuseid oodata ja jätkub interneti juurdepääsu võimaluste ebaühtlus.
Kui USAs ennustatakse suhet üks kuumpunkt nelja inimese koha, siis Aafrikas jääb suhe sada korda suuremaks ehk 1:408le. Hetkel on Euroopa tervikuna kõige suurema Wi-Fi tihedusega piirkond. Kuid nii see ei jää ja aastaks 2018 lähevad Aasia riigid meist interneti traadita juurdepääsu tiheduse poolest mööda.
Huvitava arenguna hakatakse Wi-Fi võrgustiku arendama hübriidselt eriti linnalähedastes rajoonides, kui kaabelteenuse pakkujate poolt kodudesse erakasutusse antud Wi-Fi tugijaamu hakatakse ümber häälestama avalikeks juurdepääspunktideks.
Lahendus oleks kompromiss, milles maandatakse kodukasutaja hirmud võõraste signaalide lubamisest oma antenni ilmselt teatud soodustustega. Näiteks pakkudes odavama hinna eest paremat andmevahetuskiirust. Sideteenuse pakkuja jaoks suureneb teenuse kasutajate arv.
See toob sidepunktide pakkujate sekka arvukalt neid, kelle põhitegevus ei ole info- ja sidetehnoloogiad. Analoogselt tänastele kohvikutele või hotellidele peab täiendavalt arvestama veel ka Wi-Fi tulipunkti loojate võimalike kuritegelike kavatsustega. Nende huvi on rehitseda sidepakettide seest kasulikku informatsiooni.
Täna on probleemiks vajadus end igas tulipunktis kasutajaks registreerida. Arvestades signaali mõnekümne meetri kaugusele ulatuvat kasutatavust, muutuks iga uue punkti juures sisselogimine peagi tüütuks. Võimalik, et siin tulevad mängu suured teenuste pakkujad, kuhu sisselogides saab Wi-Fi signaalide meres muretult ringi liikuda.
Wi-Fi signaalide globaalne pilv pole mõeldud pelgalt inimestele. Maailma lisandub jätkuvalt sellest tehnoloogiast sõltuvaid eripäraseid andureid, automaatikaseadmeid. Neil pole õnneks jalgu all, sestap kohtame peagi järgmist uudist ilmselt pea ekraanis ringi liikunud inimeste viltuvedamistest.
