Keskkond asub aadressil www.5Geestis.ee ning lisaks olulisele tehnilisele ja teaduslikule infole kummutab see ka mitmeid kiirgust ja haigusi puudutavaid müüte.

"5G tehnoloogia kasutuselevõtt on saanud palju tähelepanu ning on selgelt välja toonud vajaduse eestikeelse, tasakaalustatud ja lihtsasti arusaadava infoallika järele. Iga uus asi tekitab küsimusi ja hirme. See on loomulik ning seetõttu ongi tehnoloogia arendajate ning riigi ülesanne nendele küsimustele tasakaalukalt ja faktidele tuginedes vastata. Leidsime, et see on meie kohustus," ütles ITL-i tegevjuht Jüri Jõema.

Jõema sõnul on 5G-d vaja eelkõige seetõttu, sest 4G mobiilne andmeside võrk hakkab ühiskonna vajadustele lihtsalt jalgu jääma. Prognooside järgi on aastal 2024 mobiilse interneti andmevahetuse maht ligikaudu kaheksa korda suurem kui praegu.

2020. aasta lõpuks on maailmas ligi 50 miljardit seadet, mis on ühendatud mobiilse andmeside võrku ning lähiaastatel kasvab see kordades. „Ainuüksi need numbrid näitavad, et meil on vaja tehnoloogiat, mis võimaldaks senisest kiiremini ja järjest suuremaid andmemahte edastada," ütles Jõema.

Kiirema ja võimsama ühenduse abil saab tema sõnul teha olulise arenguhüppe väga paljudes valdkondades, alustades näiteks meditsiinist. Operatsiooni läbiviimine kiirabiautos ning selleks virtuaal- ja liitreaalsuse kasutamine on lähitulevik, mis saab teoks tänu sellele, et edastatavad andmemahud on nii võimsad. Ka tööstus- või ehitusettevõtetel ning transpordisektoril avanevad uue sidetehnoloogia abil võimalused oma protsesse uuendada, efektiivsemaks ja ohutumaks muuta.

„Üheks näiteks on robotite kasutamine kaevandustes, mis säästab inimeste tervist ja töötunde. Ning loomulikult on 5G tehnoloogiast kasu kodutarbijal, kes soovib ükskõik millisest Eestimaa nurgast tööd teha või meelelahutus nautida," lisas ITLi juht.

MKMi IKT asekantsler Siim Sikkut ütles, et 5G tagab senisest olulisel määral parema ühenduvuse ja kiiremad ühendused, mis on olulised järjest suuremate andmemahtude edastamiseks, nagu seda on vaja nt tervishoius, tänapäevases tööstusettevõttes või isejuhtivate sõidukite puhul.

"Uued tehnoloogiad toovad kasu kogu majandusele ja seeläbi ühiskonnale tervikuna, sest arenguhüppe saavad teha paljud valdkonnad ja sellest võidavad otseselt või kaudselt kõik inimesed," sõnas Sikkut. "5G kasutuselevõtt on seega kriitilise tähtsusega Eesti majanduse arengu ja töökohtade, paremate avalike teenuste ja heaolu jaoks."

Sikkut märkis, et 5G tehnoloogia nagu iga uue tehnoloogia kasutuselevõtt toob endaga kaasa küsimusi. Seepärast on väga oluline, et neile oleks ausad ja faktipõhised vastused leida. Just selleks see 5G veebileht ongi loodud - et igaüks saaks lugeda, miks Eestil seda uut tehnoloogiat vaja on ja et see on igati ohutu.

Mis puutub kiirgusesse, siis elektromagnetkiirguse rahvusvahelised piirnormid paneb paika Rahvusvahelise Mitteioniseeriva Kiirguse Kaitse Komisjon (ICNIRP). ICNIRP on analüüsinud erinevaid teadustöid ja allikaid ning kinnitab, et 5G on inimestele ja keskkonnale ohutu, kui elektromagnetiline kiirgus jääb ICNIRP kehtestatud normide piiresse. ICNIRP suuniseid jälgivad nii rahvusvahelised kui ka Eesti 5G arendusprojektid ja ka Terviseamet tugijaamadele kasutusloa väljastamisel. Eestis väljastab sagedusloa raadiosageduste kasutamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, sagedusloa tingimused kooskõlastab Terviseamet.

2020. aasta aprillikuu seisuga oli 5G kommertskasutuses juba 41 riigi 73 operaatori võrgus.

Veebilehe 5G Eestis koostas ITL ning sellele aitasid kaasa Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Tarbijakaitse ja Tehnilise järelevalve amet.