Kohus mõistis Eesti äpigigolo pikaks ajaks vangi

 (255)
Alar Mikfelt
Alar MikfeltFoto: Jaanus Lensment

Harju maakohus mõistis äsja väljakuulutatud otsusega pikaks ajaks vangi kohtinguäppide kaudu leitud naisohvritelt ligi miljon eurot välja petnud Alar Mikfelti.

Kohus mõistis Alar Mikfelti lühimenetluse tulemusel süüdi kelmuses ja omastamises ning määras talle lõplikuks karistuseks kolm aastat ja neli kuud reaalset vangistust. Mees on olnud vahi all möödunud aasta 20. märtsist ja see loetakse vangistuse hulka. See on maksimumilähedane karistus, mida talle määrata oleks saanud.

Lisaks rahuldas kohus kõigi ohvrite tsiviilhagid tema suhtes. Suurim neist hagidest oli koguni 400 000 euro suurune.

Kohtus: karistus Alar Mikfelti ei muuda

„See pilt ei olnud ilus,“ sõnas kohtunik Martin Tuulik kohtuotsust selgitades, kui rääkis välisest teo pildist, mis mehe tegusid iseloomustab.

„Alar Mikfelti süü suurust mõjutab eelkõige toimepandud kuriteoepisoodide arv – ainuüksi tsiviilhagisid esitatid tema suhtes 17 kannatanu poolt kokku summas ca miljon eurot. Samas asja materjalidest oli näha, et kannatanuid oli ilmselt rohkem,“ rääkis kohtunik.

Süüdistuse kohaselt oli Alar Mikfeltil aastatel 2015-2019 vähemalt 17 ohvrit, kelle ta oli leidnud kohtinguäpist Twoo. Ta asus tihti mitme naisega samaaegselt lähedastesse suhetesse ja meelitas neilt ühise kodu, auto või ettevõtte rajamise ettekäändel välja suuri summasid.

Alar Mikfelt Foto: Jaanus Lensment
Seotud lood:

Ohvritele mulje avaldamiseks sõidutas juhilubadeta Mikfelt neid ringi hinnaliste autodega, mis kuulusid tegelikult tema tuttava autoäri klientidele. Lisaks tegi ta libakõnesid tuntud ärimeestele – rääkides seejuures tegelikult iseendaga. Kindlat elukohta mehel ei olnud, ta ööbis vaheldumisi enda ohvrite juures.

Kohus oli istungil Mikfelti iseloomustades vägagi kriitiline.

„Aastatepikkune erinevate kannatanute paralleelne ärakasutamine, endast valeidentiteedi loomine, kannatanutega manipuleerimine - see viitab kõik sellele, et see on isiku väljakujunenud käitumismuster. Varavastaste kuritegude toimepanemine on tema tavaline viis raha hankimiseks. Seetõttu ei ole kohtul erilisi illusioone selles osas, et karistus tegelikult üleüldse võiks Alar Mikfelti muuta,“ sõnas kohtunik Martin Tuulik.

Samas leidis kohus, et just pikk vanguistus saab täita eesmärki – kui isik on isoleeritud ühiskonnast, siis ei saa ta ka tegusid toime panna.

Alar Mikfelt Foto: Jaanus Lensment


Kohtinguäpis Alar Tammena esinenud mees jäi 2019. aasta märtsis vahele pärast seda, kui kaks ohvrit samasse seltskonda sattusid. Peagi pöördusid nad politseisse, kes toona 47-aastase mehe mullu 21. märtsil vahi alla võttis.

Selgus, et mehel oli valeidentiteedi usutavuse huvides tehtud lausa Alar Tamme nimele väljastatud spordiklubide ja kaupluste liikmekaardid.

Alar Tamm alias Mikfeklt rääkis näiteks naisele, et on Norra kodanik ja tal on seal ehitusfirma. Hiljuti olevat sealne äripartner saanud insuldi ning surnud ja nüüd olevat vaja otsustada, mida partneri osalusega teha – kas see tema naiselt välja osta ja leida uus partner või jätkata vanaviisi.

Tamm pidas naisega nõu, kuid oma Norra ettevõtte jaoks ta temalt raha ei küsinud. Küll aga pakkus ta välja võimaluse osta odavalt ridaelamuboks Viimsis, kõigest 180 000 euro eest. Naine pidas seda heaks plaaniks ja andiski Tammele küsitud summa. Sularahas.

Summad, mida naised Mikfeldile sularahas maksid, olid väga suured – peale viidatud 180 000 ja 37 000 euro veel ka 58 000, 78 000, 98 500 ja 33 000 eurot. Kõige suurema summa kaotas ühe erafirma omanik, tema andis Mikfeldile 400 000 eurot, taas sulas.

Eesti Päevaleht on varem kirjutanud, et kõik kannatanud ütlesid tagantjärele, et Mikfelt oli tohutult hea rääkija, suhtleja, manipulaator. Ta jättis ärimehe mulje. Kui rahakott pungitas suurtest kupüüridest, siis autos vedeles raha lausa kottide viisi.

Alar Mikfelt Foto: Jaanus Lensment

„Eks ta sõitis sularahapakkidega ringi ja see tekitas naistes usaldust, et tegemist ongi mehega, kellel on maja nii Portugalis kui ka Viimsis,” on ringkonnaprokurör Mairi Heinsalu varem tõdenud.

Alar Mikfelt ise on end kohtumenetluse käigus süüdi tunnistanud, tegusid kahetsenud ja lubanud enda tekitatud kahju naistele hüvitada.

Kohtunik märkis aga ostust välja kuulutades, et Alar Mikfelti kahetsus jäi kohtu hinnangul mõneti kahetiseks ning kohus seda karistuse mõistmisel arvesse ei võtnud – see kahetsus oli formaalselt küll toimunud, kuid mõjus pigem eneseõigustusena.