Koostöös B2B International’iga läbi viidud küsitluse käigus küsitleti üle 12 000 inimese üle maailma ja tuvastati, et mitmed inimesed riskivad jagada isikuandmeid ohtlikus internetikeskkonnas online-kommunikatsioonikanalite kaudu. See võib sisaldada interneti teel edastatud andmeid: nende enda fotosid (45%), nende kontaktandmeid, teiste inimeste fotosid (32%), delikaatse iseloomuga isikuandmeid (30%) ja nende tööga seotud andmeid (20%). Lisaks sellele, mis võib potentsiaalselt isegi veel tõsisem olla, iga kuues vastaja jagas saladusi enda kohta (16%) ning 9% jagas privaatset informatsiooni teiste inimeste kohta ja 8% – salastatud finantsandmeid.

Ning see toimub isegi vaatamata tõsiasjale, et pool vastajatest on väga mures sellise informatsiooni avaldamise mõju üle – nii rahaliste kaotuste kui ka moraalse kahju kujul. Kolmandik vastajatest muretses, et see võib kahjustada suhteid ning samuti hämmeldada või solvata kedagi, aga üks kuuendik vastajatest kartis, et see võib kahjustada nende karjääri.

See murelikkuse tase on sageli õigustatud. 28% vastajatest tunnistas, et jagasid konfidentsiaalseid andmeid juhuslikult ning iga kümnes sai selle tagajärjel kannatada. Nende puhul, kes kannatasid, sisaldusid tagajärjed sõprade kaotust (20%), kiusamist (17%), finantskaotusi (15%), suhete lõppemist (13%) ja töölt vallandamist (13%).

Ent 13% vastajatest ei võta aina sagedamini ette mingeid ettevaatusmeetmeid nende online-tegevuse ja informatsiooni turvalisuse tagamiseks ning vaid neli inimest kümnest vastajast suhtlevad oma lähedaste, pere ja sõpradega teisest tegevusest eraldi (43%) või kontrollivad kõiki teateid ja vastuseid enne nende ärasaatmist (39%). Iga neljas püüab vältida informatsiooni ärasaatmist või jagamist, kui nad pole kained ning 29% vastajatest, juhindudes süütundest, kasutavad sellist vähetõhusat meedet nagu kogu oma internetiajaloo eemaldamine peale seda, kui informatsioonivahetus juba toimus.

Tulemusi kommenteerib David Emm, Kaspersky Lab’i juhtiv ekspert turvalisuse alal: „Mitmed tarbijad ikka võitlevad vajadusega minna riskidest informeeritult üle ettevaatusele, kui kõne alla tuleb tegevus Internetis. Mitme seadme ja online-kanali olemasolul teie valduses olnud kaitsmata teate saatmine või juhuslik informatsioonivahetus ebasobivate inimestega on tõeline käkitegu. Kui teil pole piisavat arvutipädevust, siis see võib maksta teile sõpruse ja karjääri. Kui miski on juba saanud Interneti varaks, siis see jääbki sinna igaveseks, niisiis, kui te pole kindel, ärge kiirustage midagi saatma.“

Te võite kontrollida oma arvutikompetentsi taset siin: https://blog.kaspersky.com/cyber-savvy-quiz/.

Lisainformatsiooni saamiseks sellest, kuidas kaitsta ennast online, vajutage siia: https://blog.kaspersky.com/tag/cybersavvy.

Kaspersky Lab’ist
1997. aastal asutatud Kaspersky Lab on globaalne ettevõtte, mis tegeleb veebiturvalisuse küsimustega. Kaspersky Lab’i sügavad teadmised ohtude analüüsi ja turvalisuse valdkonnas transformeeruvad pidevalt turvalisuse tagamise lahendustesse ja teenustesse, mis on mõeldud üle maailma ettevõtete, taristu kriitiliselt tähtsate elementide, valitsuste ja tarbijate kaitsmiseks. Kompanii turvalisuse valdkonna portfoolio-tööde suur maht sisaldab juhtivat töökohtade kaitsesüsteemi ning samuti rida spetsialiseeritud turvalahendusi ja -teenuseid võitlemaks kõige teravamate ja pidevalt evolutsioneeruvate e-digitaalohtudega. Kaspersky Lab’i tehnoloogiad kaitsevad üle 400 miljoni kasutaja ning samuti aitame 270 000 ärikliendil kaitsta seda, mis on nende jaoks kõige olulisem.