Selle nädala üheks peamiseks teemaks on olnud tehnika valdkonnas just iOS 7 jailbreak. Kuid mis see jailbreak õietigi on?

2007. aastal ilmunud iPhone'il sai kasutada ainult veebirakendusi, mida oli loonud Apple, ning nende kasutamise võimalused olid suhteliselt piiratud, kirjutab ajaveeb The Technorat.

2008. aastal ilmus juba Apple'i iTunes App Store, mis on põhimõtteliselt avatud turg, kus arendajad võivad müüa endaloodud rakendusi ja kust kasutaja saab alla laadida endale meelepäraseid rakendusi.

Selleks, et kontrollida, millised rakendused ilmuvad App Store'is, on Apple seadnud teatud piirangud, nii et paljud rakendused ei pääsegi App Store'i kaudu kasutajateni.

Kuid mõningad kasutajad ei taha, et nende seadme kasutamise õigused oleksid piiratud ning seepärast nad jailbreakivad oma i-seadmeid.

Jailbreak (sõna-sõnalt tähendab see vanglast pääsemist) on protseduur, mille käigus saab kasutaja vabastada oma iOSi-seadme Apple'i poolt seatud piirangutest. See annab rohkem vabadust, rohkem õigusi ja üleüldse rohkem kontrolli oma seadme üle.

Täpsemini öeldes võimaldab jailbreak paigaldada seadmele Apple'i poolt autoriseerimata rakendusi. Samuti võimaldab jailbreak i-seadme n-ö lahti lukustada, mis tähendab, et iPhone ei pea olema seotud mingi kindla telefonioperaatoriga ning kasutaja võib telefoni pista suvalise operaatori SIM-kaardi ja kasutada selle teenuseid.

Miks i-seadmed üldse "vangis" on?

Apple on alati tahtnud kontrollida seda, kuidas ja mida kasutaja oma i-seadmega teeb. Selleks on Apple rakendanud igasuguseid meetmeid, nt ainult nende kontrolli all olevad rakendustepoed nagu iTunes ja App Store, telefonide ostjatele pealesurutud side mõne kindla operatooriga jne.

Apple'i enda sõnul on piirangud seatud selle pärast, et seadmed ja OSid oleksid maksimaalselt kasutajasõbralikud, nii et kasutaja ei peaks midagi seadme juures midagi muutma, seadistama, kruvikeerajate ja jootekolbiga jändama. Lühidalt öeldes tahab Apple, et kasutaja saaks seadme karbist välja võttes seda kohe kasutama hakkata.

Rakendustepoodides piirangute seadmise põhjenduseks on see, et Apple tagab sellega kasutajate turvalisuse, spetsialistid kontrollivad, kas rakendus ei sisalda pahavara, kas ta ei ole mõne ametliku rakenduse piraatkoopia ja kas rakenduses ei sisaldu midagi sündsusetut.

Ühelt poolt vaadates on i-seadmetele seatud piirangud täiesti põhjendatud, kuid kui inimene maksab juba selle i-seadme eest ning see kuulub talle, siis miks ei võiks ta teha oma seadmega seda, mis talle pähe tuleb? Miks ta ei võiks oma seadmesse sadu rakenduste piraatkoopiaid paigaldada ja kasutada suvalise teleoperaatori teenuseid?

Miks tasub jailbreaki teha?

Nagu juba eelpool mainisin, võimaldab jailbreak ligipääsu Apple poolt autoriseerimata rakendustele. Miks aga peaks kasutaja üldse sellega jändama? Põhjuseid on mitmeid:

* See vabastab seadme Apple'i "vanglast"; mõningatele inimestele ei meeldi, et Apple on seadnud oma toodetele ja teenustele nii palju piiranguid, nii et nad jailbreakivad seadet lihtsalt põhimõtte pärast.

* Jailbreak annab ligipääsu rakendustepoele Cydia, mis on mitteametlik alternatiiv App Store'ile. Selles poes on saadaval sadu tuhandeid rakendusi, mis ei vastanud Apple'i seatud nõuetele App Store'i pääsemiseks.

* See võimaldab telefoni "lahti lukustada" ehk kasutada telefoni ükskõik millise teleoperaatoriga. USAs ja ka teistes riikides on iPhone'id seotud kindlate operaatoritega, nii et ostjale määritakse kaela mõne kindla firma teenuseid. Teise firma SIM-kaarti sisestades iPhone'iga enam helistada ei saa.

* Cydias olevad rakendused võimaldavad kasutajal oma i-seadet praktiliselt lõputult seadistada ja isikupärastada.

Miks jailbreaki ei tasu teha?

Kuigi jailbreak on pealtnäha täiesti ohutu ja isegi kasulik protsess, mis annab kasutajale rohkem vabadust seadme üle, leidub inimesi, kes peavad seda protsessi ohtlikuks ning on jailbreakimise vastu. Vastased toovad välja järgmised argumendid:

* Jailbreak võib tekitada iOSi töös probleeme ning see ei hakka enam nii sujuvalt töötama kui karbist tulles töötas.

* Jailbreak on siiski põhimõtteliselt seadme häkkimine ning mõningal määral on see seadusega keelatud.

* Rakendustepoes Cydia on saadaval ametlikult tasuliste rakenduste piraatkoopiad, mis on seadustega vastuolus (Cydia looja ja jailbreaki loojad on muidu ise piraatluse vastu).

* Kuna Cydias olevaid rakendusi ei kontrollita nii rangelt nagu Apple'i poolt, või neid ei kontrollita üldse, on siin suur risk nakatuda mõne rakenduse kaudu pahavaraga või sattuda pettuse ohvriks.

* Suure osa nendest rakendustest mis on saadaval Cydias, võib leida ka ametlikus App Store'is. Nad võivad olla küll natuke piiratuma funktsionaalsusega või ka tasulised, kuid App Store'is on neid rakendusi ohutum soetada.

* Iseseivalt iPhone'i lahtilukustamine on mõnes piirkonnas seadusega keelatud ning pealegi ei pruugi iseseisvalt lahtilukustatud telefon töötada teiste teleoperatooritega. Pealegi saab iPhone'i probleemideta ametikult teleoperaatori kaudu lahti lukustada.

* Kui seade on jailbreakitud, siis tootjapoolne garantii sellele enam ei kehti ning kui mõne Cydia rakenduse pärast peaks seade katki minema, siis peate te selle oma raha eest ära parandama.

* Kuna Cydia rakendused on Apple poolt autoriseerimata, võivad kolmandate osapoolte rakendused kulutada rohkem seadme ressursse kui see oleks normi poolest määratud.

* Jailbreakitud seadmel on nõrgem immuunsüsteem ja seega võib ta kergemini nakatuda pahavaraga kui "vangis olev" iPhone või iPad. Näiteks 2009.aastal nakatusid paljud jailbreakitud seadmed ussiga, mis kandis nime iKee. Õnneks see ei teinud midagi hirmsat, vaid seadis seadme taustapildiks Rick Astley pildi.

Loe täisteksti ajaveebis The Technorat.