Slow TV seisneb selles, et näidatakse väga pikki, lühemaks toimetamata filme sellest, kuidas toimub midagi aeglast, monotoonset ja (eeldatavasti) rahustavat. Või noh, õigemini ei toimu neis eriti midagi.

Näiteks aastal 2013 linastus Norras film sellest, kuidas inimesed tunde ja tunde tasapisi kampsunit kudusid. Üks kaheksatunnine film keskendus sellele, kuidas inimesed puid lõhkusid, siis need lõpuks kaminasse asetasid ja tuld vaatasid. Ning üks päris esimesi filme Slow TV žanrist (kaader sellest on siinsamas pildil) näitas enam kui seitsme tunni pikkust rongireisi Bergenist Oslosse, mida dokumentalistid nimetasid „ilusa looduse orgiaks“. Tõsi, päris pikad osad sellest filmist möödusid täielikus pimeduses, kui rong tunnelis sõitis. Ent seegi on osa teekonnast.

Lisaks kudumisele ja pikkadele rongisõitudele lisab Netflix programmi muidugi ka muid sarju ja filme, kogu järgmise kuu nimekirjale võib pilgu peale heita näiteks siin. Saab näha, kui paljud neist Eesti vaatajani jõuavad.