Kui kõigi ja kõige interneti vastaliselt küsida, mis talle selle juures ei meeldi, nendiks ta ilmselt, et see on ebaloomulik ja midagi stiilis "no lihtsalt ei meeldi ja kõik!".

Selle kõrvale on aga tekkinud ka palju kaalukam argument: netiühendusega seadmed saavad ju rämpsposti laiali saata. Mida enam seadmeid, seda enam spämmimisvõimalusi ja -hulka.

Ja mitte ainult ei saa seda teha, vaid saadavad tõepoolest! Proofpoint Research uuris vahemikus 23.12.2013 kuni 6.01.2014 välja saadetud 750 000 rämpskirja ning avastas midagi üllatavat.

Nimelt tervelt iga neljas uuritud kiri läks liikvele seadmest, mis pole tavamõistes arvuti. Kusjuures kõiki sellistest kasutati kuni 10 e-kirja laialisaatmiseks, mis muudab algallika leidmise keerukaks protsessiks.

Mainitud uuring kogus kokku 450 000 eri IP-aadressi, millest ümmarguselt 100 000 pärines nn asjade internetist.

See koosneb internetiühendusega seadmetest, mis pole tavamõistes arvutid – külmkapid, telerid, kodused võrguseadmed jm.

Enamus jookseb ARMi, MIPSi või Realteki kiibistikul ja jooksutab Linuxi mingit manusvarianti. Ja enamuse tootjad pole veel nende turvalisusele eriti mõelda osanud/tahtnud.

Asjade interneti asukad on häkkerile seega üldiselt kerge saak ja neid saab panna kergesti spämmi laiali saatma. Või veel hullem: kasutada neid rohkem turvatud võrku tungimiseks, millega seade suhtleb.

Spämm pole mitte ainult kasutajale tüütu, vaid maailmale üldiselt lihtsalt ebameeldiv koorem. Selle laialisaatmine tekitab netiliiklust ja saatvatele seadmetelt (serveriparkideni välja) rohkem energiakulu. Mis on keskkonnale ebasoodne. Nii et spämmi vähendamine on alati õilis võitlus.

Ülaloleval fotol: illustreerival eesmärgil loo juurde lisatud Samsungi "nutikas" külmkapp T9000, mis jooksutab Androidi ja selle valitud äppe. Tavakasutaja ei saa äppe siiski lisaks alla laadida.