Tisklaimer: Käesolev kirjutis EI OLE soovitus kohe uuendama hakata. Enne uuendamist loe viimaseid uudiseid, uuri, kas Sulle eraelus ja tööalaselt vajalikud e-teenused juba töötavad uuendatud sertifikaatidega. Küsi sama ka oma töökoha itimehelt.

Kui kahtled, siis ära hetkel veel uuenda, vaid pigem muretse endale alternatiivsed autentimisvahendid (m-ID). Kui Sul on kaks sarnast vahendit (nt ID-kaart ja digi-ID), siis ehk on kaval üht neist uuendada ja teist veel mitte, kirjutab RIA blogi.

Aeglane sissejuhatus

ID-kaardi kiip on sisuliselt pisike arvuti. Kasutatakse ka termineid protsessor ja mikrokontroller. Tegu on eriotstarbelise arvutiga, mis sobib põhiliselt üheks asjaks – identiteedikandjaks.

Eestis on inimese identiteet kirjas PPA vastavas andmebaasis, kuid identiteedi elektrooniliseks kasutamiseks – sisselogimiseks e-teenustesse või digiallkirjastamiseks väljastatakse inimesele identiteedikandja (vahel isegi mitu – sest on ju ka veel digi-ID ja mID jne).

Identiteedikandja sees hoitakse isiku sertifikaate – kellegi teise poolt välja antud tõestusi kaardikasutaja identiteedi kohta. Ühtlasi hoitakse kaardis krüptograafilisi võtmeid.

Sertifikaati saab digitaalselt kasutada vaid koos krüptovõtmetega, mis tema juurde kuuluvad ja võtmeid omakorda (eelkõige privaatvõtit) vaid koos vastava PIN-koodiga.

Täiesti arusaadavalt peab identiteedikandja olema turvaline ning sel otstarbel kasutataksegi krüptograafiat. Konkreetne krüptograafiline algoritm, mis on ID-kaardis juba aastaid tarvitusel, kannab nime RSA, ent nüüdsest tuleb kasutusele uus algoritm – nn elliptkõverad.

(Elliptkõverad on laiem mõiste, kui konkreetne krüptoalgoritm – see on üldmõiste, mille alla mahuvad mitmed sama perekonna algoritmid).

Kivi sees

Lisaks pisikesele arvutusvõimsusele talitleb ID-kaart andmehoidlana. Selles on ette nähtud salvestusruum mõningate tähtsate bitikombinatsioonide talletamiseks.

Mõningaid neist andmetest (neid, mis jäävad pildil punasest punktiirist ülespoole) saab kaardist teatud tingimustel ka välja lugeda. Seevastu osad andmetest on kindlalt lukus ega välju kaardist mitte kunagi.

Kuid neid saab kaudselt kasutada mõne krüptograafilise operatsiooni – näiteks allkirjastamise – sooritamisel. Kohalelennanud vares krüpto-operatsioone sooritada ei saa – ta ei tea PIN-koode.

Kõiki neid elemente saab ka elektrooniliselt uuendada. Maailmas on tavaline, et kaardi sisu saab uuendada väljaandja (ingl k issuer) juures, kelleks meil on PPA. Eestis on ka tore lisavõimalus – inimene saab uuendusprotsessi käivitada ka ise, kodust, üle Interneti.

Kauguuendamise sügav sisu

Uuendamine käivitatakse ID-kaardi haldusvahendiks nimetatud tarkvara abil. Seda programmi on kõik ID-kaardi kasutajad kindlasti ammu näinud – seda vajatakse näiteks PIN-koodide vahetamiseks.

Juhul. kui programm jõuab järeldusele, et lugejasse sisestatud kaart tõepoolest vajabki uuendamist, siis tekib aknasse nupp nimega “Uuenda”.

Hoiatus: kui “Uuenda” nupule kord ära vajutada, siis hakkab kell turvakaalutlustel tiksuma ning uuendus tuleb nüüd kindlasti mingi mõistliku aja jooksul (mõni nädal) lõpuni viia.

Uuendamine on oluline otsus, mida tuleb enne planeerida ja alles siis teoks teha. Kogu lihtkasutajale vajalik info on küsimuste-vastuste vormingus esitatud siin.

Liiga palju PIN-koode

Hetkel, mil kasutajalt küsitakse PIN-koodi teist korda, on ühendus ära moodustatud ning kasutajalt tahetakse juriidilist nõusolekut toimuma hakkavaks.

Selle PIN-koodiga autendib kasutaja end konkreetsele alamteenusele, mis hakkab sooritama ID-kaardi uutmist. Kui nõusolek antud ja PIN sisestatud, siis siitmaalt enam tagasiteed pole – ID-kaart läheb uude olekusse, kus ta ei talitle mitte enam ID-kaardina, vaid turvalise uuendussüsteemi otspunktina.

Nüüd on ID-kaart valmis peaaegu täielikuks mäluvahetuseks. Sellest olekust saab välja nüüd juba vaid ühel moel – uuendust õnnelikult lõpetades.

Võrguhäire, sidekatkestuse, kaardi väljatõmbamise vms vea puhul jääb ID-kaart olekusse, kus inimene ise teda enam elektrooniliselt kasutada ei saa. Aitab vaid isiklik kohalevantsimine PPA teeninduspunkti.

ID-kaart on uuendamise hetkil üksainuke suur kõrv, mis täidab teenuseserverist turvalist tunnelit pidi saadud käske. Käskude hulk, mida sealt saab anda, on ülimalt piiratud, käsud on turvatud veel täiendava krüptograafiakihiga, mida me siinkohal arusaadavatel põhjustel ei käsitle. Ühesõnaga, häkkeritel selle tegevuse juurde asja ei ole.

Total recall

Kaardi uuendamise käigus toimuvad järgmised tegevused.

* Kontrollitakse, kas kaardil paiknev rakendus on ajakohane. Kui mitte, siis see uuendatakse (asendatakse). Krüptosüsteemi vahetamise puhul nagu meil parasjagu käsil, tuleb rakendus vahetada vältimatult.

* Kaardil kästakse genereerida uued võtmed (avalik ja privaatne). Kui varemalt genereeris uuendus lihtsalt uued RSA võtmed, siis seekord toimub ühtlasi üleminek elliptkõverate krüptosüsteemile.

* Krüptotunnelit pidi saabub teenusepakkuja juurest ümbrik uute PIN-koodidega. Ümbrik on omakorda krüptograafiline, see tuleb dekrüpteerida.

Muide, pärast õnnelikku uutmist saab inimene PIN-koodi alati haldusvahendiga ära vahetada, seega pole üldse oluline, et koodid saabuvad üle (mis siis, et mitmekordselt turvatud, aga ikkagi avaliku) sideliini. NB! Vanu PIN-koode tagasi vahetada on ebaturvaline ja ebailus.

* Kaardis loodud avalik võti saadetakse krüptotunnelit pidi sertifitseerimisteenuse osutaja juurde. Meie praegustes oludes on selleks SK ID Solutions AS.

* SK sooritab ettenähtud toimingud (isikupäringud, vanade sertifikaatide peatamine vms).

* Seejärel SK lisab kaardist saabunud avalikule võtmele mõningast lisainfot ning allkirjastab tulemuse omaenda võtmega – saadut nimetatakse sertifikaadiks.

* Kaart tõmbab SKst endasse kehtiva korra kohaselt valmendatud sertifikaadi ja salvestab selle edaspidiseks

* Hetk enne õnnelikku lõppu toimub veel ka käepigistus PPAga – et nende tark identiteediandmebaas ikka teaks, et vana plastiku sees asuvad nüüd tutikad värsked sertifikaadid (seerianumbritega X ja Y).

Kuivõrd kaardis sisaldub ju tegelikult kaks komplekti võtmeid+sertifikaate – üks autentimiseks, teine allkirjastamiseks – siis viiakse kirjeldatud operatsioonid läbi mõlemi komplektiga. Kasutaja mugavuseks käsitletakse võtmeid kenasti paralleelselt, mitte järjest.

Ent miks küsitakse uutmise käigus PIN1-koodi nii palju kordi (kõigest viis)? Põhjus on lihtne. Uutmiseelsed küsimised on selleks, et erinevate serveritega ühendusi moodustada, uutmine juriidiliselt vormistada ning teenusepakkujalt saadud parooliümbrik dekrüpteerida.

Uutmisjärgsed (uute PIN-koodide) küsimised annavad juriidilise aluse uute sertifikaatide moodustamiseks ning aluse PPA-le uute sertifikaatide juriidiliseks sidumiseks vana isikuttõendava dokumendiga.

Vähemaga lihtsalt ei saa hakkama – muidu tuleks PIN-kood vahepeal kusagile salvestada ning see poleks enam ei turvaline ega kasutaja seisukohast aus.

Kontrollküsimused

Sa ju ikka teadsid, et PIN-koode ei saadeta mitte kunagi ühelegi serverile, et need on vajalikud privaatvõtme toimingu käivitamiseks kaardi sees? PIN-koodid liiguvad juhetpidi kaardini (ja klaviatuuriga lugeris satuvad sinna suisa otse – ükski pank ega e-teenus neid koode ei näe).

Ning kindlasti Sa aimasid, et uutmisprogramm on põhjalikult turvatestitud?!

[Hilisem lisa]: päris mitmel uuendajal ongi juba juhtunud, et kui uuendada ID-kaart ühes arvutis ära ja tõsta siis ümber teise, kus elutseb ID-kaardi tarkvarast mõni vanem versioon, siis hakkab too hundijuttu ajama: väidab, et kaarti tuleb taas uuendada.

Ei, enam ei tule – juba uuendatud! Ärge siis palun lollitage Haldusvahendi vanu versioone – nood puutuvad ECC krüptograafiaga kokku esmakordselt. Las vanakestele jääb nende siiras usk.

RIA ei saa neid tagantjärele ümber veenda ega tagasi kutsuda. Aitäh J.J., et sellest nähtusest meile raporteerisid!