Gears of War 2 - maaliline maailmalõpp
Et lugejale selge pilt anda, tuleb rääkida erinevustest - kuidas ja kuhu eeskujulik järg kasvanud on. Esiteks jätab sügava mulje koridori- ja ruumishooteri kasvamine mastaapsemaks, kaartidel laiemat ala hõlmavamaks. Kõiki elemente on veidi rohkem, sealjuures pole hüljatud leidlikke lahendusi, mis selle taktikalise shooteri teistest omataolistest kõrvale rebivad - unustamata äärmiselt mugavat juhitavust ning põhjalikku testimisprotsessi, mille tagajärjeks peaaegu veatu elamus.
Puudub esimese osa võimalus rühmakaaslasi minimaalselt juhatada, selle asemel pakub keskkond rohkem võimalusi strateegiliseks paiknemiseks. Mõned neist on geniaalsed (nagu teatud elusorganismide taha varjumine või võimalus barrikaade lüliti abil silmapilkselt üles seada), mõned tavalised objektiembamised, aga vigu siin ei kohta ja ennast valesse kohta parkida õnnestub haruharva. Uutest relvadest on muljetavaldaivamad mortiir ja hiiglaslik kuuliprits, uutest vaenlastest miinikandjaist «Tiksujad» ning vastne kurjam, kelle raevuka energilisuse ees kurikuulus, aga tiguaeglane kindral Raam lausa kahvatub.
Tegelaste koostööle julgustamine on tervitatav, aga loovaid võimalusi selleks napib ikka veel (isegi Army of Two oli ses osas küpsem) - teeotsad lahknevad, tihti peab käsitsema kaht juhtmehanismi samaaegselt, kaaslaste katmine «julgemalt» positsioonilt on samuti elementaarne ega vaja ülistamist.
Katse looga mängida (Dom ajab seekord oma kadunud elukaaslase jälgi) pole ehk täielikult õnnestunud (tegelased mõjuvad oma keskkonnas brutaalsete sõjamasinatena paremini kui mitmekihiliste kangelastena), aga loob siiski mingil määral uusi võimalusi-konflikte ja üritab mängurit emotsionaalselt siduda. Samuti pole ma päris kindel, kas loo laiaksvenitamine teleseriaal Losti efekti ei tekita - antud juhul kasvavad toimunust välja küsimused, millele tegijatel loodetavasti juba enne teise osa stsenaariumi kirjutamist vastused olemas olid, vastasel juhul pole sugugi välistatud, et saaga lõpetatakse paatosest ülekeeva, mittemidagiütleva mõttekohaga. Miski pole puäntidest kubiseva teose lõpetamiseks sobimatum kui puänt, mis kõik pea peale pöörab.
Iga järgnev moment suudab end kui võluväel eelnenust üle mängida, iga üllatav tase suudab endale veelgi üllatavama järjepeatüki leida. Lisame siia mänguvalmis ja mängitava mitmikmäruli ja teos aastast 2008 on isegi uuel aastal aktuaalne.
Mängu plussid:
Vapustav graafika - kas peame seda üldse teile mainima?
Ühtlasele tempole pakuvad vahepalu kiirem kulg sõiduki seljas või sõidukit juhtides.
Nutikas tasemedisain.
Väga kena kujundus alustades menüüdest, lõpetades saavutuste jaoks valmistatud päevikuga.
Raskusastmed jaotuvad õiglaselt - alates tõesti lihtsast, lõpetades keerulise, aga lahendatava insane keerukusega.
Hinne 5/5
www.progames.ee
Xbox360 - 1099 kr
