Hakatuseks olgu ära märgitud, et see triloogia pühitseb tõepoolest vaid kolme suurt seiklust. Teise ja kolmanda osa lisandiks olnud ühismängu kogumikust ei leia.

Mitmete fännide arvates oli see algusest peale nii ehk teisiti ebavajalik pooge, samas kus teised võivad pettuda, sest ühismäng iseenesest oli hästi tehtud ja päris populaarne.

Teksti lõpust "Loe veel" all leiad lingid ka Kaimar Paltsi arvustustele kõigi kolme Unchartedi kohta eraldi!

Nathan Drake on iidol. Esimese tulemise ajal lennutas Uncharted PlayStation 3 müüginumbrid taevasse ning pani põhja kahele tugeva(ma)le järjele, mis on omakorda prelüüdiks märtsis ilmuvale neljandale osale.

Ühtlasi oli see Nathanile hääle andnud Nolan Northi tõusutrepiks häälnäitlejate koorekihi sekka.

Triloogia sisu on lihtne. Veidi tahumatu, kuid siiski meeldiv seikleja ning naistemees Nathan Drake otsib oma juuri ajaloost, komistades otsa aaretele, ultrapahadele, kes samuti varanatukest ihaldavad ning trotsib igal sammul surma ja luumurde.

Indiana Jonesi ja Tomb Raideri ilmselgete mõjutustega seiklust on lihtne tarbida ja imetleda, sest see kannab hulgi klassikaks saanud plahvatuslikke momente, nagu teise osa algusstseen ja peatükid kihutavas rongis, kirsiks tordil kolmanda osa kruiisilaeval toimuv ja lennukatastroof.

Siit leiab hulganisti eksootilisi sündmuspaiku, kaunist loodust ja huvitavaid linnakeskkondi, sekka ebaharilikumat: ulmelisi kadunud linnu, varemeid, põigatakse nii kõrbesse kui ka laevade surnuaiale.

Mänguliselt on tegu peamiselt kolme stiili vaheldumisega. Relva- ja käsitsimärul (harva ka kohustuslik hiilimine), platvormer ja lihtsamat sorti vihjete abil mõistatamine.

Need püsivad kolme osa jooksul enam-vähem tasakaalus, kuigi võitlus kipub kahe ülejäänut veidi domineerima. Siiski, lõviosa ajast on see kaasahaarav ning toimub tihti dünaamilises, muutuvas, keskkonnas, väldib tulistamisgaleriiefekti.
(ekraanitõmmis)

Tehniliselt nõrgim on sarja esimene osa, mis sisaldab tänaste standardite kohta hämmastavalt palju vigu, ka võimalusi keskkonda kinni jääda, läbi kandma pidanud pinna lennata, lahingu ajal valesse kohta varjuda või hüppe järel ilmselgest haaramiskohast surnuks kukkuda.

Need nõrkused võimenduvad kõik oluliselt mängu kõrgematel keerukustel, iseäranis lahingus, kus tehisintellekt on halastamatu ning karistab iga eksimust.

Teine osa, minu isiklik lemmik, läheb märulistseenide kujutamisega leidlikumat teed, lubab valikuliselt hiilida, on pikem, põhjalikum, paremini kirjutatud ja jutustatud.

Isegi viis, mil see lugu kokku sõlmitakse on pigem poeetiline ja kuidagi veelgi helgem kui esimese osa klassikaline päikesetõusu suunas purjetamine.

Kolmandat on süüdistatud liigses lineaarsuses, mille on põhjustanud tootja soov võimalikult rafineeritult lugu jutustada.

Samas on see kolmikust kõige vaatemängulisem, mitmekesisem, ambitsioonikam. See ei jää tänastele pildistandarditele kohati kuigi palju alla.
(ekraanitõmmis)

Kogumikust näpistatud ühismängu asemel on veidi uut, aga paar lisatud mänguviisi rõõmustavad tõenäoliselt vaid sarja tõsisemaid austajaid.

Uus brutal-keerukus näiteks on üsna ebaõiglane ja tundub samuti ebavajaliku lisandina. Explorer-keerukus, vastupidiselt, teeb mängu üle mõistuse lihtsaks. Mängust kiiruga läbisprintimine jääb märulseikluse kontseptist eemale.

Võimalus detailseid ekraanitõmmiseid haarata innustab ilmselt samuti väheseid. Lisade hulk on kesine, minu suureks kurvastuseks ei lisatud isegi audiokommentaare, mis oleks selle klassikukolmiku valmimise lavatagustesse enam valgust heita.

Meil on siin niisiis väikeste sisuliste ja mõningate tehniliste uuendustega klassikaline triloogia, mille hankimist soovitaksin just neile, kes on märulseikluse žanriga sina peal, aga selle kolmikuni mingil põhjusel veel jõudnud pole. Head kaardistamist!

Uncharted: The Nathan Drake Collection
Platvorm: PS4
Autor: Naughty Dog / PS4-le portija: Bluepoint / kirjastaja: SCE
Ilmumisaeg: 7. oktoober 2015
Hinne: 8/10