Turulettide vahel sebivad inimesed, õhus lendavad aeromopeedid ja venivad aegamisi puitmaja-laevad, hulgast õhus triivivatest saartest koosneva linna all asub omaette saarel slumm, selle kohal kindlus (selle mängu tegevuspaigad ei piirdu lisaks vaid ühe linnaga) ning meie nimikangelane Kat elab selles kihisevas sipelgapesas veidrat superkangelase-argielu.

Ühel hetkel tümitab ta meeleheitlikult linna ründavaid kolle või rahumeelseid elanikke kiusavaid sõdureid, järgmisel otsib kellelegi sünnipäevakingitust, lennutab improviseeritud õhutaksona kodanikke või saadetisi sihtpaikadesse ning pildistab tänavatel sebivaid linnakodanikke.

Oletasin esimeste missioonide põhjal, et arvustuse saab kirjutada esimest osa hindavale tekstile üht lauset lisades – Gravity Rush 2 on lihtsalt suurem kui Gravity Rush.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Aga järg sisaldab lisaks lõputule hõljumisele, elukate karistamisele ning pildisarja-loovestmisele veel uut ja huvitavat. Muljetavaldavat hulka lisamissioone. Uusi lahingustiile. Ka online-funktsionaalsust.

Lõppude lõpuks on see nagu eilne maitsev ühepajatoit, millele lisati ülessoojendamisel eelmise päeva supijääk, poolik suitsuvorstiots ja kulbiga jaburat.

Ebaühtlane, pallina põrkav lugu hülgab meeleolusid kiiremini kui emotsiooni kütta jõuab ning lahjendab sellega oma löövust, sest mingil hetkel saabub veidra üledoos. Neli pikka peatükki on omavahel lõdvalt seotud ning moodustavad pigem neli erinevat lugu kui terviku, üht neist saab alustada siis, kui mängu põhiosa lõputiitrid nähtud.

Missioonid, nii põhiloo- kui ka lisa-, on oluliselt pikemad kui varem, suurem osa loomissioonidest lausa ebavajalikult (harvad pole sellised, mis vältavad üle 30 minuti).

Vitalt suurele konsoolile tulek eeladas küll suuremat mängu, aga siin hakkavad mingid elemendid (nagu näiteks mitmes missioonis edasisaamiseks kohustuslikud areenid) ennast kordama.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Ebaühtlane on ka missioonide poolt pakutav mängurõõm. Halvemal juhul sõelud sa terve missiooni vältel jalgsi ühe kõrvaltegelase juurest teise juurde, et mõned read teksti lugeda (üks selline, iseäranis pikk ja klassikalise seiklusmängu elemente sisaldav, varitseb mängu lõpupeatükis), paremal lisandub hulgaliselt gravitatsiooni eiramist, lahingut, bossivõitlusi ja lisategevust kaevandamise, talismanide kogumise ja väljakutsemissioonide näol.

Väga halva disaininäitena on siin ka sellised lisaülesanded, mis paluvad salamahti toimetada, aga ei selgita oma reegleid. Ühes sellises hiilimistuumaga lõigus nägin ma game over ekraani umbes paarkümmend korda, enne kui sain aru, et avatus selles mängus hiilimisvabadust ei anna.

Jõuda tuli kindlasse punkti, kõik ülejäänud, loogilisemana näivad lahendused osutusid mängule sobimatuks. See on nii vilets disain kui olla saab. Ja kõik hiilimist eeldavad missioonid on siin žanrilahkme-katsetusena allapoole igasugust arvestust. Hea, et neid pole palju.

Erinevaid missionitüüpe on kokku kuhjatud omajagu. Kogumismissioon – olemas. Missioon, mille käigus sa kaitsed areeni ründavate hordide eest – olemas. Hiilimine – nagu mainisin. Veel rohkem kogumist, sealhulgas skooriareene – miks mitte. Ootamatu kõrvalepõige plokkide nihutamise puslemaailma – samuti. Lisamissioon, mille käigus pead alistama käsitsivõitluses ei rohkem ega vähem kui 100 vastast – heldeke, muidugi.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Sisusse on panustatud korralikult ja minu hinnagul kulub kõige tegemiseks ja nägemiseks vähemalt 45-50 tundi. Missioonid on kõik taasläbitavad.

Võidelda saab niisiis ka maapinnal, tavalisel moel löögikombosid jagades, aga Gravity Rush 2 leivanumber on muidugi õhust äsamine. See on efektne ja toimib lihtsalt. Sa peatud lennult, sihid vastast nii, et mäng ta sinu jaoks markeerib ja vajutad üht rünnakunuppudest. Mille peale Kat kas kiiremini või aeglasemalt vastase poole sööstab ja virutab.

Nagu esimeseski osas, avatud aladel töötab võitlus (aga ka liikumine) paremini kui kitsastes koridorides ja kohtades, kus pisemad objektid või seinad su trajektoori takistama hakkavad ja võitluse sujuvust lõhuvad.

Üksikutel momentidel on ebaõnnestumiste jada raevutekitav, sest kaamera teeb tupikutes kõike seda, mida sa ei soovi, sööstes välkkiirelt siia ja sinna, takerdudes objektidesse.

Kui vastased samal ajal omakorda kiiresti löögiulatusest välja liiguvad ja sa mitmel korral neist löögikatsel abitult mööda kihutad ning sind samal ajal kuskilt nägemisulatusest väljastpoolt vältimatu rünnakuga üllatatakse, on üsna lihtne missioon käsi laiutades pooleli jätta.

Paar mängu lõpus toimuvat pikka ja täpsust ning kiirust nõudvat bossilahingut on siin ideaalseks näiteks, kuidas mängurit välja vihastada.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Võitlusele lisavad sügavust kaks uut stiili (Lunar ja Jupiter). Esimene muudab tegelase kergeks ja kiireks, võimaldades hiigelhüppeid, Jupiter lisab vastukaaluks raskust ja võtab hoogu maha, kuid lubab vastaseid laastavamalt lüüa.

Iga stiiliga kaasnevad ka alternatiivsed rünnakuviisid, mis baseeruvad originaalstiili alternatiivsetel. Superrünnak ning objektide gravitatsioonivälja püüdmine ja nende loopimine.

Mäng eeldab teatud missioonide vältel küll stiilide vahetamist, aga väga sügavaks strateegiate rakendamise nõudmisel ei muutu. Õige mitmel korral toimub stiilide vahetamine automaatselt ning mänguril jääb üle vaid tingimusi täita.

Mainitud online-elementidena on Gravity Rush 2 sisusse lisatud aardejaht ja mängu käigus pildistatu jagamine-hindamine. Aardejahi eesmärgiks on leida mõne teise mänguri poolt saadetud pildivihje põhjal aardekirst, selle avastamise ja avamise järel saab omakorda jätta oma fotovihje, mis siis järgmisele suvaliselt valitud mängurile saadetakse.

See pole niivõrd mahlakas ja tundideks tegevust pakkuv lisa kui veel üks lahe lisaelement, mis mängu vabaduseideega hästi kombineerub.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Nagu enamikus moodsates märulseiklustes, on ka siin, sel juhul pigem lihtsakoeline, süsteem tegelase arendamiseks (see nõuab vääriskivide korjamist, kaevandamist või nende missioonidelt teenimist) ja lisaks kolm aksessuaaripesa, mida saab täita nii missioonide käigus leitud kui ka hiljem kombineeritud talismanidega, mis tegelaskuju võimeid omakorda täiustavad.

See kuulub juba peenema nokitsemise hulka, nagu ka väljakutsemissioonide kuldmedalite teenimine ning tegelaskuju 100% arendamine, kõigi kostüümide avamine ja Kat'i elukohta sisustuse kogumine.

Oluline on, et Gravity Rush 2 ei hülga esimese osa poolt hüljatud mänguruumi vertikaalse vabaduse ning lennurõõmu ideid, vaid pigem toidab neid, olles veelgi avaram ja sisukam. Sisukam ses osas, et siia on kuhjatud igasuguseid ideid ja kontsepte, mõned õnnestunumad kui teised, paljud head asjad pigem alakasutatud.

Fantastiline ja elav maailm on sama oluline võrgutaja kui selles toimuv tegevus - jaanuarimängu jaoks piisab sellest küll ja küll.

ekraanitõmmis (Gravity Rush 2)

Plussid

+ Lummav melanhoolsest ja energilisest läbipõimitud heliriba
+ Värvikirev mängumaailm
+ Suur hulk lisamissioone ja lisategevusi
+ Võitlussüsteem
+ Lennuvabadus

Miinused

– Probleemid kaameraga
– Kohati ülipikad missioonid lahjendavad niigi nõrgalt seotud lugu
– Tüütud mitmeastmelised bossilahingud lõpu eel

Gravity Rush 2
* Ilmumisaeg: 18. jaanuar 2017
* Platvorm: ainult PlayStation 4
* Autorid: SIE Japan Studio, Project Siren / Tootja: Sony Interactive Entertainment