Forte intervjuu: Starmani tippjuhid räägivad võrkude ja TV tulevikust ning miks ülikiiret internetti vaja on

 (12)
Forte intervjuu: Starmani tippjuhid räägivad võrkude ja TV tulevikust ning miks ülikiiret internetti vaja on
Aivo Adamson (vasakul) ja Jaanus Erlemann lairibamessil Londonis. (Foto: Starman / Andres Raudjalg)

Londonis toimus hiljuti kaabelsidetööstuse konverents ja mess Broadband World Forum 2016. Forte käis kohal, vaatas ringi ja vestles teiste hulgas Starmani tippjuhtidega.

Tegevdirektor Aivo Adamson ja tehnikadirektor Jaanus Erlemann rääkisid muuhulgas lähituleviku-plaanidest, kirjeldasid Starmani poolt kasutusele võetud fiibervõrkude tulevikusõna 10G EPON tehnoloogiat ja selgitasid, miks koju üldse ülikiiret internetti vaja on.

Millise eesmärgiga Starman lairibamessile tuli?

Aivo Adamson: Eelkõige silmaringi laiendamine. Saame vaadata, kas käime trendidega kaasas või hoopis ees.

Kõik arendavad erinevate lahendustega väga võimsaid võrke – 10G EPON, räägitakse juba 100G-st, aga keegi veel ei tea, mis selle peamine vajadus saab olema.

Kõik räägivad, kuidas andmemahud võrkudes kordades kasvavad. 6-9 kuuga võib prognoosida nende kahekordistumist. Kui küsid, miks meie ikkagi 10G EPONi tehnoloogiat kasutame, siis vastus on “Aeg”.

Kui vaadata Starmani tooteid nagu Ajamasin, siis me müüme tegelikult klientidele aega. Noorem põlvkond ei taha enam oodata isegi 7-8 sekundit, et midagi veebist kätte saada. Nad tahavad kohe ning senisest rohkem ja sagedamini. See on vaade tulevikku, pikem perspektiiv – ja seda lairibamessil otsimegi.

Jaanus Erlemann: Kindlasti see on ka koht, kus tehnoloogiapakkujate ja koostööpartneritega kokku saame ning muidugi tutvustame iseend. Kui vaatame, mis messil toimub, siis võib öelda, et Eestis on internet on väga kõrgelt arenenud, nii juhtmega kui ka mobiilne.

Seotud lood:

Kui Ühendkuningriigis räägitakse, et saaks 10 Mbit/s inimestele kätte jagada, et see on superfast, ja 40 Mbit/s on ultrafast, siis meie ju ütleme, et Starmani võrgus on 500 Mbit/s kõigile kättesaadav. See on nende jaoks “üle platsi teenusena” täna ikka veel ulme.

Kas tänu sellistele pakkumistele Starman jäigi Nokia Networksile silma?

Jaanus Erlemann: mitte Nokia ei leidnud meid, vaid me leidsime Nokia. Miks nendesuurune ettevõte kulutab oma aega meiesuguse väikse operaatori peale? Ma arvan, et sellel on kaks põhjust. Esimene põhjus on pragmaatiline – marketing.

Teine teema, mida mina olen välja lugenud nendega rääkides: nad kuulavad meid ja täielikult aktsepteerivad meie tulevikumõtteid ja eesmärke. Mina näen nende tagasisidest, et Starman ei ole järel lohiseja – me oleme aktiivse ja innovatiivse mõtteviisiga, eri tehnoloogiaarengutes esirinnas.

Aivo Adamson: Ma lisan, et mitmel hiljutisel konverentsil on läbiv sõna „koostöö“. Näiteks Nokia ja Starmani vaheline koostöö tähendabki, et loome koos uue lahenduse abil väärtust. See, kas oleme testpolügoon või mitte, on teisejärgulise tähtsusega.

Swisscomi CTO (tehnikadirektor) ütles messilavalt: me oleme ehitanud oma fiibrivõrgu koos teiste commodity-ettevõtetega. Ma nüüd siin provotseeriksin samas võtmes, et miks me Eestis pole suutnud näiteks riigiettevõtetega (Eesti Energia või Elektrilevi, Tallinna Vesi jm) selliseid asju koos teha?

Jaanus Erlemann: Nõmmet näiteks kanaliseeriti, aga miks kaablit maha ei pandud, eks?

Aivo Adamson: Hea küll, selline firma teenindab Šveitsis kaheksat miljonit elanikku, aga millise raha nad sel moel kokku hoiavad! Nad on rikkad, aga kust see rikkus tuleb? Meie, vaesemad, teeme igaüks kõike omaette. Tegelikult on sellisel koostööl reaalne – ja rahaline – väärtus.

Jaanus Erlemann: Meie teeme endiselt Vargamäe moodi! Üks tõmbab kaabli ja siis küsib, et kummale poole mätta paneme.

Mis on teie mõtted Eesti lairibaprojekti kohta? Kas sellisel võinuks üldse tulevikku olla, kui oskus koos töötada on nõrk?

Aivo Adamson: Sa pead Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutust silmas? See on tegelikult realiseerunud – näiteks mobiilifirmade eesmärgi täitis see ära. Mastidevahelised ühendused, baasvõrk…

Jaanus Erlemann: Mõtleme selle peale, et fiiber on tegelikult maha pandud. Fiiber ei mädane ja seda ei söö hiired ka. See on 30+ aastat seal maa all olemas, selle infrastruktuuri peale saad ehitada, mida iganes. Selle põhiline väärtus on, et see on maha pandud ja olemas.

See on nüüd juba ärimudelite küsimus, et kellele sinna ligipääsu antakse, milleks seda kasutakse, kellele luuakse eelistingimused jne.

Aivo Adamson: Ja mis selle hind on? Kliendid sealt eriti midagi ju ei saa täna. Suur osa eraldatud rahast tuleb tagasi maksta ja „viimast miili“ tuleb hakata alles lahendama.

Jaanus Erlemann: Aga väärtus on tegelikult mahapanemisega tehtud.

Aivo Adamson: Kui nüüd veidi spekuleerida, siis on meil Elektrilevi, mis renoveerib ja ehitab oma võrke. Selle pinnalt saaks koostöös palju efektiivsemalt fiibri leviala laiendada. Tuleks ainult initsiatiiv võtta ja kokku leppida.

Starman pakub koju hetkel kuni 500 Mbit/s ühendusi. Kas arvate, et seda on üldse mõtet tõsta näiteks gigabitini, mis näiteks Leedus on olemas?

Jaanus Erlemann: Kui me vaatame võrgus toimuva statistikat, siis võime öelda, et kliendid tegelikult täna ei tunnetaks sellest olulist vahet.

Mida 500 Mbit/s ühenduse omanikud üldse teevad sellega?

Jaanus Erlemann: Nagu Aivo enne ütles, nad ostavad endale aega. Mis tegelikult kasvab, on ühtne interneti alusvoog. Kui võrrelda vee voolamisega, siis see vee hulk, mis torust voolab, tasapisi aina suureneb. Need kõrgemad kasutustipud, mis tekivad, on üksikud.

Voolu hulk aga järjest kasvab. Seda tekitavad asjade internet, video, Ajamasinad. Need tekitavad sellist pidevat taustaliiklust, mis järjest kasvab.

Aivo Adamson: Statistika ütleb, et enim on kasvanud spordivõistluste tipphetkede allatõmbamised. Ja see, kui palju näiteks jalgpallivõistluselt on saadetud pilte ja klippe – need kasvavad massiliselt.

Jaanus Erlemann: Kodudes muidugi ka see, et andurid hakkavad infot vahetama. Iga 15 minuti tagant kontrollitakse maja õhutemperatuuri ja kõiki muid näitajaid. Kui nüüd mõelda, et seda tehakse sajas tuhandes – või kümnes miljonis – kodus, siis mõtle, kui palju andmeid see tegelikult tekitab.

Ajakirjanik ja Erlemann imetlevad Nokia asjatundja esitletavaid uusi nutika kodu lahendusi. (Foto: Starman / Andres Raudjalg)

Kuidas Starman valmistub 8K ülekannete tulekuks?

Jaanus Erlemann: Kauge tulevik see pole. Me räägime 8K puhul puhtast IP-põhisest voost. Kui SD-kvaliteedi jaoks on vaja 4-5 Mbit/s, mis on siis püsiv koormus võrgus, siis 4K küsib 20-25 Mbit/s, 8K aga 80-100 Mbit/s.

Oleme konservatiivsed ja eeldame, et seda ei tihendata. Niisiis, üks 8K ekraan tarbib netti 100 Mbit/s – ühtlane foon. Ja kui sa küsid, et mida me teeme selle võimaldamiseks, siis vastus ongi seesama 10G fiiberinternet. Me oleme võimelised sealt läbi laskma seda tüüpi mahtusid.

Mina võrdlen seda 10G EPONi ehitamist teedevõrgu ehitamisega. See on nagu ehitada uus kiirtee Tallinna ja Tartu vahele. Vana tee jääb alles, aga lapi seda, palju tahad, rohkem see läbi ei lase kui juba niigi on. Et rohkem läbi lasta, pead ikka uue tee ehitama.

Üks spekulatiivne küsimus. Mis teie arvate, miks Eesti telekanalid hoiduvad sisu viimist kasvõi 100% ulatuses kõrglahutusele, Full HD-st või 4K-st rääkimata?

Aivo Adamson: Oled sa neilt küsinud seda?

Ei ole, aga praegu tuli pähe. Mis teie arvate?

Jaanus Erlemann: Mõõduka koguse sularahaga saab kindlasti selle ära lahendada, eks, nagu kõiki probleeme. Aga ma arvan, et selle taga on mitu asja. Vaatame seda erinevatest aspektidest.

Esiteks peavad telekanalid sel juhul investeerima oma võimekusse ainult-HD-sisu toota ja ka välja saata. See investeering, arvestades Eesti turu suurust, võib olla hetkel neile üle jõu käiv. Pigem lükkavad nad seda edasi, seni, kui ei pea tegema. See kõik on hüpoteetiliselt öeldud siis.

Tänane seis on free-to-air ehk ülekanded on krüpteerimata, igaüks võib vastuvõtja abil sisule ligi pääseda. Sealt HD-sisu õhu teel läbi pressida on väga kallis. Samas klientide vastuvõtuseadmed on täna tegelikult veel selles olukorras, kus enamik on SD-resolutsiooniga.

Enamik telereid Eestis pole isegi HD-võimekusega?

Aivo Adamson: Ei ole muidugi!

Jaanus Erlemann: Üks asi on Tallinn. Ära vaata ainult ennast ja oma sõpruskonda. On veel mitu eri Eestit. Eks telekanalid vaatavad seda tarbija võimekuse poolt. Kui HD sisu nüüd lõpuks õhu teel välja saata, aga seadmed selle ikka madalamaks skaleerivad, siis on tõesti selline „nokk kinni, saba lahti“ tüüpi olukord.

Aivo Adamson: Ma arvan, et see polnudki spekulatsioon, vaid olukorra taga on väga ratsionaalne mõtlemine. Kui tekib HD-võimekus ja taas tulevad päevakorda vabalevist mahatulemise teemad, siis ma arvan, et see on lihtsalt aja küsimus.

Jaanus Erlemann: Oleme valmis edastame kasvõi kõiki programme HD kvaliteedis ja täna on meil valikus 14 ja nende hulk suureneb. Palju oleneb sellest kuidas telekate maailm kodudes areneb, nii liiguvad ka sisupakkujad. Juba ammu oleme 4K kanali ootel.