See toimub iga aasta ja eri linnades (järgmine kord Berliinis), tänavu juba 16. korda. Forte käis kohal, uudistas ringi ja vestles teiste hulgas Nokia Networksi püsivõrkude kaabelside-äri tegevjuhi Mark Klimekiga.

Nokia Networks on Nokia Corporationi osa, tegeleb võrgutehnoloogiatega ja on selles väga edukas. Nad on Huawei ja ZTE järel suuruselt kolmas võrguseadmete tootja maailmas.

Klimekiga vestlesin muuhulgas püsivõrkude ja -ühenduste lähitulevikust, kas mobiilse interneti populaarsus võib juhtmega interneti n-ö pensionile saata, ja ka digielu pahupooltest.

Mis on teie igapäevatöö?

Klimek: Meil on Nokias neli äriüksust. Üks neist kannab nime Fixed Networks (püsivõrgud), kus tegeleme DSL-i, kaablivõrgu, GPON-i ja muude tehnoloogiatega.

Ma juhin kaabelsideäri. Olen vastutav koaksiaal-lahenduste (Eesti operaatoritest kasutavad neid oma teenuste edastamiseks Starman ja STV – L.J.) ja EPON-i põhiste toodete eest.

Nii et lühidalt ma tegelen üle maailma kaabelsidefirmadele toodete ja lahenduste pakkumisega.

Teie tiim on peamiselt tegev vist USA-s. Kuidas te Starmaniga koostööni jõudsite?

Klimek: Me tegutseme ikka globaalselt ja meie Euroopa-tiimi vahendusel tegeleme ka Starmani ja teiste siinsete klientidega. Tegutseme Euroopa kaabelsideturul väga aktiivselt.

Paljudest projektidest ei saa rääkida: meie kliendid ei paku seda avaliku infona, eriti tulevikku vaatavate tehnoloogiate puhul nagu EPON. Need projektid on suure strateegilise tähtsusega, nii et tavaliselt asjaosalised jäävad saladuseks.

Euroopas viime läbi paari testprojekti, nii äriteenustele kui ka tavakasutajatele, aga täna on enamik arendustöödest on suunatud Põhja-Ameerika turule, kuna sealne turg on antud alal oma arengus Euroopast ees.

10G-EPON on alles oma varases staadiumis, see on "viimase sõna" tehnoloogia ja väga võimekas. Turg on alles värske, aga oleme teiste klientidega rääkinud ja laiem levik algab 2017. aastal.

Starman näitas hiljuti 10G-EPONi põhist lahendust Eestis ajakirjanikele ja suutis katsega jõuda koduinternetikiiruseni 8416 Mbit/s allalaadimisel ja 6018 Mbit/s üleslaadimisel – L.J.

Seni intervjuud ainult kuulanud Nokia püsivõrkude ülemaailmse turunduse juht Stefaan Vanhastel lisab omalt poolt:

Starmani puhul räägime 10G-EPONist, mis on tõesti oma vallas viimane sõna, suurima mahutavusega kiudoptika-tehnoloogia turul. Starman on meie esimene Euroopa klient, kes kasutab seda uut ja väga kiiret lahendust.

Aga Euroopa kaabelsidepakkujatega oleme koos töötanud rohkem kui kümne aasta jooksul ning müünud neile varasemate põlvkondade fiiberlahendusi.

Uuesti Klimek: 10G-EPONi jaoks meie ei "valinud" Starmani, vaid mõlemad valisid teineteist. Nemad olid huvitatud midagi innovatiivset proovima ja oma kasutajate jaoks uusi põnevaid asju välja pakkuma.

Nad olid valmis seda proovima ajaliselt enne kui mõned teised operaatorid Euroopas. Nii et oleme koostöö suhtes põnevil ja valmis neid igati aitama, et uus võrk edukalt toimiks.

Mark Klimek Londonis messil. (Foto: Starman / Andres Raudjalg)

Naljaga pooleks küsides: kui kiiret internetti üldse koju vajame? Kui paljust piisab? Kas 500 Mbit/s pole piisav, mida Eestis kodukasutaja juba tellida võib?

Klimek: Kui paljust piisab? (muigab) Kui oleksid küsinud seda viie aasta eest, siis oleksid ilmselt öelnud, et meil pole 500 megabitti sekundis vaja, vaid ainult 5.

Kiudoptikavõrgud püsivad 30 aastat, need on väga usaldusväärsed ja kulude osas mõistlikud. Seetõttu tasub täna võrku ehitades küsida, et kus tahaksime näiteks viie aasta pärast omadega olla. Siis ei piirdu kiirused ilmselt enam 500 megabitiga sekundis.

Üks, mida regulaarselt jälgime ja oleme märganud: andmehulk võrkudes kasvab ruttu, praktiliselt kahekordistub iga 12-18 kuu jooksul.

Kui siia lisada uued lahendused nagu asjade internet, siis need arengud liiklust ilmselt lakke ei tõsta, aga vähim pidev liiklusehulk kasvab tunduvalt. Ja internetipakkuja peab suutma seda võimaldada.

Lisaks on ju videosaidid ja teenused, mis väljastavad kõrglahutusega sisu ja liiguvad juba 4K juurde.

Aina kiiremaid võrke nõuab ka virtuaalne reaalsus, seda kahel põhjusel. Esiteks ribalaius ja teiseks viivitusaeg. Kui VR-andmete värskendamine ei toimu 7 millisekundiga, siis hakkab kasutajal kõhus keerama. Seda ei saa teha aeglases ja pika viivitusega võrgus.

Nii et juba lähitulevikus lisandub mitmeid rakendusi, mis vajavad kiiret võrku.

Kaabelside-äri inimesed on minu hinnangul üldiselt üksmeelel, et kiudoptika on pikas pildis õige valik ja just 10G-EPON tehnoloogia see, millega edasi tegeleda. Nii et Starman on valinud oma vallas eelistatud ja tulevikukindlaima lahenduse. Neil on tugev positsioon ja nad kannatavad võrdlust nii suurte kui ka väikeste kollegidega.

Vanhastel lisab: Hetkel piisab ühele perele tõesti vast 100-200 Mbit/s ühendusest, kui nad õhtul koju tulevad ja internetti kasutama hakkavad. Aga muutunud on see, et keegi ei taha enam millegi järel oodata. Kõike tahetakse kohe.

Mina ja Mark oleme veel vanema põlvkonna esindajad. Kui ma saan filmi poole tunni jooksul alla laadida, siis ma olen rahul. Kui aga uus põlvkond millegi peal klõpsab, siis see peab toimima kohe.

Selleks ongi nii kiiret ühendust vaja: sa ei vaja seda tihti, aga kui midagi vajad, siis tahad seda kohe kätte saada. Lühiajaliselt on internetikasutus „laes“ – laadid midagi alla, klõpsad millelgi – ja sel hetkel vajad kiiret ühendust, et hea kasutajakogemus saada.

Neil päevil on teemaks, et kas inimesed jäävadki nii mobiilset kui ka juhtmega internetti kasutama või nõudlus "kaablite" järele tasapisi kaob. Kuidas arvate?

Klimek: On väga selge, et maailm on muutunud "mobiilseks", aga ka kiired kaabelühendused ei kao kuhugi. 5G tulek tähendab aga, et mobiilivõrk vajab palju rohkem läbilaskvust ja seega palju rohkem sõlmi (võrgu ühenduspunkte), vähemalt kümme korda enam kui praegu.

Need toetuvad aga püsivõrkudele. Mida rohkem 5G-d, seda rohkem tavavõrke.

Vanhastel: Kui tahad juhtmeta võrgus suuremaid kiirusi, siis seda on iseenesest kerge teha, aga andmeside ulatus aina lüheneb. Antennid tuleb inimestele palju lähemalt paigutada, mis tähendab, et nende hulk peab olema tohutu – praktiliselt antenn igale tänavanurgale ja hoonele.

Tüüpiline tänane 3G võrk vajab sadu sõlmi, 4G tuhandeid, 5G sadu tuhandeid. Ja et kõik need antennid töötada saaksid, on vaja püsivõrke.

Nii et 5G võrk saab tegelikult olema 95% ulatuses püsivõrk, millele on õhu teel andmesidet veidi „otsa lisatud“. 5G võrkude loomise alus on väga võimekad fiibervõrgud nagu see, mida Starman ehitab.

Nii et täna on juhtmega ja juhtmeta võrk üksteist täiendavad, tulevikus kõrvuti töötavad. Nokia püsivõrkude osakonnale on 5G tulek seega väga hea uudis.

Mis teid asjade interneti teema juures isiklikult enim huvitab?

Klimek: Üks asi, mis mind hiljuti isiklikult huvitama hakkas, algab sellest, et Nokia ostis ettevõtte Withings, mis toodab terviseseadmeid. (Nokia püsivõrkude osakonnas on ka eraldi digikodu tiim – L.J)

Ma soetasid eelmisel nädalal mõned neist – kaalu, termomeetri ja käekella. Need on mu koduse wifiga ühendatud ja ma saan rakenduste kaudu infot näiteks oma lastega jagada.

Mu abikaasa juhatab aga kooli, ta uuris seadmeid ja ütles, et tahab neid ka kooli jaoks hankida. Ta saab nendega palju kasulikku teha, õpilaste tervisenäite mõõta, tulemusi automaatselt vanematele saata. Kogu info on pilves, võid seda näiteks arstiga jagada.

Ma pole kaugeltki asjade interneti ekspert, aga kui ma CES-il käisin (suur tehnoloogiamess, toimub iga jaanuar USA-s – L.J.), oli selle jaoks juba pealtnäha miljon rakendust. Inimesed ehitavad aina tooteid ja pisiseadmeid, mis asjade internetis töötavad.

Nad tegutsevad eeldusel, et võrguressurssi jätkub kõigile lõputult. Selle pakkujana on meeldiv teada, et inimesed hakkavad tohutult enam andmeid tootma.

Operaatorid lihtsalt peavad selle pakkumiseks võimekamaid võrke ehitama. Nad tahavad seda teha ka võimalikult vähe kulutades ja siin ongi pikas plaanis õige lahendus kiudoptikapõhine võrk, mis on piisav vundament ka tulevastele arendustele.

Ega siis 10G-EPON polegi lõpp. Tulekul on ka näiteks 25G- ja 100G-EPON ning nende jaoks saame sama valmisolevat infrastruktuuri kasutada. Optika ja jagurid (splitter), mida praegu paika seatakse, kõlbavad siis endiselt.

Kas teile ei tundu, et digistuv maailm toob kaasa palju üksindust, kus inimesed pealtnäha kogu ärkveloldud aja ekraanidel elavad?

Klimek: Sotsiaalmeedia annab muidugi võimaluse inimestega suhelda ilma vajaduseta isiklikus kontaktis olla. Ei teagi, on see hea või halb.

Mina ise olen palju kergemini valmis telefoni haarama või kellegagi kokku saama, aga ma tean, et nooremad inimesed on täitsa nõus ainult Facebookis või Instagramis suhtlema või sõnumeid saatma.

Igatahes kuhugi ära see digielu ei kao. Ma reisin üsna palju ja tõsiasi, et ma saan sõnumisaatmise asemel WhatsAppi kasutada või pere ja sõpradega videovestelda, muudab digielu palju rikkalikumaks.

Sellisel elul on ju palju häid külgi. Noored osalevad videokõnede teel loengutes ning saavad kasvõi teises riigis elava professoriga otse suhelda, kellega muidu kunagi kokku ei puutuks.

Nokia Networks ja Nokia mobiiliäri on kaks eri asja, aga kas olete põnevil, et selle nimega nutiseadmed taas turule jõuavad?

Klimek: Isegi väga! Ma ei tea nende täpsete plaanide kohta, aga Nokia on väga tugev kaubamärk ja uued seadmed aitavad kahtlemata seda veelgi tuntumaks muuta. See on hea meile kõigile Nokias, eks ole.

Kas prooviksite ise ka uut Nokia telefoni?

Klimek: Kindlasti.

Mida te praegu kasutate?

Klimek: Praegu on mul mingi Samsung Galaxy, aga kodus on uus iPhone ka, mida pole mahti olnud veel käima panna. Karbis näeb igatahes väga tore välja.

Ajakirjanik käis Londonis messil Starmani kulul.