Europarlament asus võitlusse USA kübernuhkide ja üldse spioonidega
Europarlament tegutseb teadupoolest pigem nõustavas rollis ega oma ise täidesaatvat võimu.
Kas nende tegevusest ka reaalset kasu tõuseb, sõltub suuresti teistest ja näitab seega ainult aeg - kuid vähemalt midagi toimub ja asjaosalised ei vingu niisama.
Aga asja juurde. Esiteks otsustasid parlamentlased arvuka ülekaaluga, et euroliit peab ametlikult tegelema nn USA luureskandaaliga - uurima, kui sügavale meie asjadesse võõrad salasilm ja -kõrv tunginud on.
Kõlab mõneti irooniliselt, arvestades, et salanuhkimist esineb kindlasti ka euroliidus, viimaste kuulukate põhjal näiteks Prantsusmaal.
Aga muidugi ei saa lihtsalt passiivseks jääda, kui seda teevad võõrad.
Europarlament soovitab vähendada ka andmete hulka, mida meie mehed USA võimuesindajate tellimuse peale edastavad, muuseas lõpetada pangaandmete ja lennureisijate nimede jagamine.
Teiseks väljastas europarlament direktiivi karmistada karistusi netikuritegude toimepanijatele.
Uuendusi: botneti kasutamine toob vähemalt kolmeaastase, tähtsa infrastruktuuri ründamine vähemalt viieaastase vanglakaristuse. Unustada maksaks ka ärispionaaž, sest ettevõtted muutuvad vastutavaks nende nimel sooritatud õigusrikkumiste eest.
Euroliiduriikidel on aega kaks aastat, et direktiiv seaduslik jõud anda.
Ülaloleval illustreeriva eesmärgiga fotol: peatselt ilmuv spionaažiteemaline videomäng "Splinter Cell: Blacklist"
