See tähendab, et ettevõtted nagu Facebook ja Google, kes soovivad ajalehtede sisu oma platvormidel jagada, peavad selle eest kirjastustele maksma. Samuti on võimalik, et tulevikus peavad veebiplatvormid nagu Youtube, Dropbox ja Vikipeedia hakkama järjepidevalt monitoorima kasutajate üles laetud sisu, et tuvastada võimalikke autoriõiguste rikkumisi.

Euroopa Parlamendi liige, Saksamaa piraadipartei poliitik ja autoriõiguste eestkõneleja Julia Reda kriitiseeris oma veebilehel Eesti kui eesistujariigi kavatsusi autoriõiguse direktiivi eelnõu osas. Nimelt juhib Eesti läbirääkimisi, mille ühe ettepaneku järgi saaksid kirjastajad täiendava autoriõiguse, kui nende kirjutatud sisu avaldatakse sotsiaalmeedias või mujal internetis.

Näiteks peaks Google edaspidi ostma Frankfurter Allgemeine’lt litsentsi, kui soovib mõnd nende artiklit oma otsingumootori tulemuste seas kuvada. Ettepanek peaks teksti kirjastajatele tagama tasu, kuid võib Reda hinnangul pigem pidurdada tekstide jagamist internetis.

"Kuna lugejad tahavad enne lingile vajutamist teada, milleni see viib, lisavad [sotsiaalmeedia] leheküljed hüperlingile peaaegu alati väljavõtte viidatud sisust," selgitas Reda. Nimelt tulevad artikli jagamisel tavaliselt eelvaatena kaasa foto, pealkiri ja sissejuhatav lõik. "Igasugune piirang väljavõtetele on seega piirang ka sisu jagamisele."
Loe edasi siit