Euroopa koroonaäppidel läheb halvasti, Eesti omal ka

Seitse kuud tagasi maailma vallutama asunud koroonaviiruse teine ründelaine on käes, ent üheks enim reklaamitud vastumeetmeks olevad mobiiltelefonide koroonaäpid põruvad kogu Euroopas – tehnilised ja turvalisuse probleemid ning väike kasutatavus pole seni oodatud kasu toonud.

Suurbritannia, Portugal ja Soome on riigid, kes äpid sel kuul kasutusele võtnud, Eesti pisut varem. Need rakendused ei ütle inimestele, kas neil endil või nende lähedastel on koroonaviirus - nad ütlevad, et võib olla on inimesed koroonahaigetega kokku puutunud. Seega on äppide mõte olla pigem järjekordne soovitus teiste inimestega vahet hoida ja see on ka kõik. Testimisele äpi abil ei pääse, ravile ka mitte.

Võib olla on just umbmäärasus põhjuseks, miks AP andmetel on Soomes ja Iirimaal äpi kasutajate arv vaid kolmandik rahvast, Saksamaal 22 protsenti ja Prantsusmaal vaid 2 protsenti elanikkonnast.

Eesti rakenduse vastav näitaja on täna 9,7 protsenti ehk allalaadimisi on olnud 135 423. Viirusekandjaid on rakenduse kasutajate seas 49, nii et 1,39 miljoni elanikuga rahva seas on nende lähedale tõesti keeruline sattuda.

Kõigi maailma riikide eesmärgiks on saavutada aga kasutajaskonna suuruseks koguni 60 protsenti rahvastikust. Kuna Oxfordi teadlased on välja arvutanud, et just sellle näitaja korral oleks neist tõeliselt kasu.

USA pole aga üldse koroonaäppi kasutusele võtnud.