Emoji'dega esineb aga probleemi, et need ei jõua alati oodatud algupärasel kujul vestluskaaslaseni ja mõnikord näeb ta pildikese asemel hoopis tühja kohta.

Millest selline roim kogu inimsuse vastu? Probleem on selles, kuidas vestlemiseks kasutatud seade neid pildikesi tõlgendab.

Emoji'd põhiosa on tekstisõnum ehk digitekst, mida tõlgib seadmete vahel Unicode ehk süsteem eri keeltes tekstide vahetamiseks. See sisaldab tänapäeval 128 000 märki ja sümbolit 135 eri keelest.

Unicode'is vastab igale emoji'le kindel kood, näiteks tavaline naerunägu :) on U+263A. Selle põhjal ei tohiks emoji justkui valel kujul kohale jõuda. Asja muudavad keeruliseks aga kasutatud kirjafont ja muu graafiline sisu, mida eri seadmed ja keskkonnad tihti üsna erinevalt tõlgendavad.

Emoji täpne välimus sõltub seega seadmest ja selle tootjast. Kui see pole kõige uuem ja saab vähe või üldse mitte tarkvaratäiendusi (probleem on levinud Androidi puhul), siis võib sama emoji isegi sama tootja eri vanuses nutiseadmetes täitsa erinev välja näha.

Siin on väike tabel erinevuste kohta:

ekraanitõmmis

Kokkuvõttes. Halval juhul läheb emoji adressaadini jõudes kaduma, veel halvemal juhul aga muutub see tundmatuseni, mis võib suhtlejad isegi tülli ajada. Kõige kindlam on kasutada vanu üldlevinud märke nagu :), mille puhul on tõenäosus väike, et seadmed sellest väga erinevalt aru saavad.

Uuringust pärinevad ka Forte uudises kasutatud ekraanitõmmised.